Konkurentsiameti hinnangul on 5G sagedusload võimalik panna konkursile 10 MHz ühikute kaupa ning väljastada sageduslubasid nii palju, kui turul tegelikku nõudlust on. "Nii saab tagada tingimustega võrdsed võimalused kõigile osalejatele ning vältida samas sagedusala killustumist ning ebatõhusat kasutust," seisab konkurentsiameti vastuses Levikomile.

"Pannes sagedusload konkursile väikeste ühikute kaupa, ei võta riik enda kanda kõiketeadva ettehooldaja koormat, nii nagu ta on seda teinud sagedusala enne oksjonit kolmeks jagades. Pole vaja ette määrata, milline on optimaalne kasutatav sagedusvahemik erinevate äriplaanidega sideettevõtjate jaoks," märkis konkurentsiamet. 

Konkurentsiameti hinnangul on mõistlik konkurssi kavandades hoida turg võimalikult avatud uutele arengutele ja tegijatele, mitte kujundada tingimusi selliselt, et lube jätkuks üksnes olemasolevatele mobiilsideoperaatoritele.

Sageduslubade konkurssi tugevalt kritiseerinud Levikomi tegevjuht Peep Põldsamm on pikalt rääkinud, et konkursile tuleks panna vähemalt neli luba, aga innovatsiooni toetaks isegi enamate lubade väljaandmine.

"Konkurentsiameti otsus toetab innovatsiooni ja konkurentsi 5G teenuste arendamises. 10 MHz kaupa 5G sageduslubade konkursile panemine võimaldab 5G teenuseid arendada kõikidel soovijatel. Kohalikku 5G sagedusluba võivad vajada ka tööstus-, transpordi- ja meditsiinisektori ettevõtted ja asutused privaatvõrkude rajamiseks, kuna ei saa kasutada sideoperaatori avaliku võrgu teenuseid ülikõrge sidekindluse vajaduse tõttu," lisas Põldsamm. 

Levikom vaidlustas kohtus majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) ja tehnilise järelevalve ameti (TJA) 5G sagedusloakonkursi. Kahes kohtuastmes lüüa saanud MKM vaidlustas Levikomi taotluse loakonkursi tühistamiseks riigikohtus, ent kohus ei võtnud ministeeriumi määruskaebust menetlusse.

5G sageduslubade konkursi kohtus vaidlustanud Levikomi peamine etteheide riigile seisneb konkurentsi mahasurumises ning uue põlvkonna võrgu ehk asjade interneti sagedusala väljajagamises ainult mobiilsideoperaatoritele.  Ringkonnakohtu hinnangul ei ole põhimõtteliselt välistatud, et sageduslubade jaotamine kolmeks piirab põhjendamatult konkurentsi, mistõttu tuleks kaebust arutada sisuliselt.

Levikomi juhatuse esimehe Peep Põldsammi sõnul peaks majandus- ja kommunikatsiooniministeerium andma välja vähemalt neli luba ja jätma ühe kanali regionaalseks kasutuseks tööstustarbijatele, meditsiiniasutustele ja regionaalsetele operaatoritele.

Kolmele oksjonile pandavale loale esitasid taotluse kolm Eestis tegutsevat sideoperaatorit, Levikom jäi konkursist kõrvale.