Seekord, erinevalt eelmisest saatest, poliitikuid stuudios ei olnud ning saatejuht Urmas Vaino küsis saatekülalistelt, mis inimesi Eestis praegusel hetkel tülli ajab.

Valik saates kõlanud mõtteid:

Urmas Vaino: "Veel kunagi varem ei ole saade "Suud puhtaks" olnud eetris kahel nädalal järjest samal teemal. Esimest korda juhtub see täna. Eelmisel nädalal
kõlanud küsimus "Kas me sellist demokraatia pidu tahtsime?" kõlab täna taas."

Kantar Emori uuringuekspert Aivar Voog erakondade valimisjärgsetes reitingutes täheldatud muutuste kohta: "isegi kuu aega hiljem mõõdetuna ei ole selliseid muutusi varem olnud. Need muutused tekivad siis, kui valitsus hakkab tegema otsuseid... See on nähtavasti seotud selle konkreetse erakonna, Keskerakonna toetajatega, kellest osa jaoks see potentsiaalne koalitsioonipartner on liiga äärmuslik ja see on venekeelne toetajaskond, kes on olnud hästi stabiilne ja kes on valinud seepärast, et nad on harjunud valima Keskerakonda. Praegune samm, et Keskerakond ikkagi peab läbirääkimisi selle erakonnaga, keda nad käsitlevad täiesti vastandliku erakonnana ja nende huvide vastu olevana, et siis selle tõttu on tekkinud ka nende hulgas segadus ja ütleme, et üks kolmandik neist on valinud mingisuguse teise erakonna, olgu see siis sotsid või Eesti 200."

Meediaekspert Ilmar Raag: "Ühest küljest, mida me oleme varem ka näinud, on see, et meedias, olgu ta siis peavoolu- või alternatiivmeedia, üles ehitatud suur konflikt. Ja seda on köetud ju vähemalt kuus aastat, mis on rahuldanud suuresti ka erinevaid osapooli. Seepärast, et konflikt, see tähendab seda, et minu poolehoidjad teavad selgemini, kuidas minu taha koonduda, ja minu vastased on ka seetõttu selgimini nähtavad. Meediale on see samuti olnud väga vajalik, sest kui sa käsitled konfliktset teemat, pead sa ikka teise osapoole kutsuma ja siis on tüli ja see on väga televisiooni-, raadio- või ajalehepärane, et kõik see justkui toimib. Ja nüüd on just nagu antud võimalus, et kolmas vaatus on alanud, kell on löönud, tuleb lavale minna ja kulminatsioon ära mängida. Infooperatsioon ta päris kindlasti ei ole. See on minu enda veendumus, et üleüldse Eestis tehakse väga vähe ja mannetuid infooperatsioone. Pigem me räägime sellest, et inimesed või keegi meist päris täpselt ei kontrolli sündmuste arengut. Ja see suutmatus või uskumatus, et kas tõesti kõik need asjad toimuvad niimoodi, et selle taga ei olegi kedagi, see tundub nii uskumatu, et me mõtleme jumala välja."

EBS-i vaba majandusmõtte professor Hardo Pajula: "No selle taga on kamp segaduses inimesi. Pean silmas meid kõiki. Ma ei usu, et siin konkreetseid niite üritatakse tõmmata ja kui kõik korraga niite üritavad tõmmata, siis on küsimus, et kes neid siis lõpuks tõmbab. Infooperatsioonidest tõukus see jutt, eks... Igaüks kardab erinevaid asju ja hirmul on teatavasti suured silmad... Mina näen seda asja niimoodi, et me impordime valdavalt Läänest teatavat poliitikastiili. See, mis siin toimub, on selle poliitika väljendus ja selle stiili nimi on "nördimuspoliitika", mis võib kasvada üle "raevupoliitikaks". Kaks võimalust seda "outrage'i" tõlkida. See tähendab seda, et üldse saaks poliitilises debatis osaleda, on esimene samm tõmmata vooruselipp masti, siis ennast vahule kloppida ja siis hakata debateerima niimoodi jutumärkides. Kui kõik seda korraga teevad, siis tulemuseks ongi see, mida me enda ümber näeme."

Kirjanik Jaak Jõerüüt: "Eks meil kõikidel on erinev elulugu, erinev taust, erinevad kogemused, mille pealt me tänast asja siin Eestis hindame. Seda õhkkonda ja kõike, mis toimub. Ja midagi ei ole parata, minul on minu elulugu ja kui ma mõtlen selle peale, mida ma olen näinud teistes riikides töötades ja olen pidanud töö pärast jälgima erinevaid valimiskampaaniaid ja erinevaid koalitsioonide kokku panemise meetodeid, erinevaid poliitika tegemise meetodeid, siis minu vaatepunkt on lihtsalt selline, et mul ei ole kusagilt endast võimalik leida mingit ülemäärast erutust, hüsteeriat ja ega ma ei usu seda teistestki. Seda, mis on toimunud viimaste päevade või nädalate jooksul... Kui ma selle peale mõtlesin saatesse tulles, siis mulle tulid pähe kaks niisugust asja, mis inimesi võib-olla natuke muigama ajavad, aga tõesti tulid... Esimene asi on see, et kõik see meenutab natukene demokraatia õppimist, mitte just päris algkoolis, aga kuskil põhikooli tasemel. Ja teiseks meenutab see kohati, kõik see, mis toimub, hiljaks jäänud valimiskampaaniat... Ehk kohati on see, mis toimub, see, mis oleks pidanud valimiskampaania ajal toimuma... Selleks, et saada aru, mis toimub ja mida on võimalik või ei ole võimalik ette võtta, tuleb alati minna algpõhjuste juurde... ehk mida tähendab ääremaastumine..."