"Mille poolest Eesti erakondade retoorika erineb? Mida siis ikkagi EKRE valitsusse saamise puhul kardetakse?" küsiti Urmas Vaino juhitud saates, kus said sõna nii poliitikud, politoloogid kui ka poliitikahuvilised.

Valik saates kõlanud mõtteid:

Raimond Kaljulaid (Keskerakond) vastuseks küsimusele, miks ta taandus erakonna juhatusest ja on vastu koalitsioonileppele EKRE-ga: "Esiteks ma arvan, et see otsus (alustada koalitsioonikõnelusi EKRE-g -Toim.) lõhestab väga sügavalt Eesti ühiskonda. Eesti ühiskond ei ole täna valmis selleks, et EKRE valitsusse kaasataks. Teiseks ma arvan, et see kahjustab meie rahvusvahelist mainet. Kolmandaks need on [EKRE] oliitikud, kes suutsid kokku panna vist taasiseseisvumisajaloo kõige absurdsema majandusprogrammi - mul on tõsine hirm, kui nad lähevad täitevvõimu juurde ministeeriumidesse ja hakkavad seal langetama igapäevaseid otsuseid. On näha, et neil sellist reaalset tunnetust, mis on riigi valitsemine ja vastutus selle ees, ei ole. Ja neljandaks ma arvan, et meil on oluline ka selline erinevatest rahvustest inimeste vaheline sidusus ja tasakaal ühiskonnas. Ja ma arvan, et see otsus tuua valitsusse erakond, kes on siinset vene vähemust ja teisi rahvusvähemusi ikka väga rängalt solvanud, eitanud holokausti või vähemalt selle ulatust jne, ma arvan, et midagi head see meie rahvussuhetele ei tee."

Kalle Muuli (Isamaa) vastuseks küsimusele, kas ta ootab sarnaselt oma erakonna juhile EKRE retoorika muutumist: "Kõikide nende teravate väljaütlemiste osas, et retoorika erakndadel, mitte ainutl EKRE-l, vaid kõikidel erakondadel muutub alati, kui nad liiguvad opositsioonist valitsusse või valitsusest opositsiooni. Üks asi on see, mida võib öelda minister, ja teine see, mida ütleb opositsioonipingil olev riigikogu liige."

Siim Pohlak (EKRE) vastuseks küsimusele, kuidas suhtub eelpool rääkinute kommentaaridesse: "Ma ütleks kogu selle toimuva kohta, et rahu, ainult rahu. Kindlasti ei kuku taevas maa peale, kui EKRE valitsusse kaasatakse. Ja kui rääkida retoorikast, siis on siin olnud ju täpselt meie vastaserakonnast inimesi, kes on kandnud särki "Kommarid ahju", on lubanud kodanlikke natsionaliste kuklalaskudega tappa nii, et selles mõttes kahjuks poliitikas selliseid väljendeid kasutatakse ja minnakse vahest üle piiri. Ma ütlen küll, et see paanika on absoluutselt üle võlli keeratud, mis EKRE suhtes praegu on käima tõmmatud meedias."

Jaak Madison (EKRE) vastuseks küsimusele, kuidas erakond on enda jaoks defineerinud selle, mida EKRE-lt praegu üldse oodatakse: "On olemas seltskond inimesi, kes ei ole rahul valimistulemustega, millised erakonnad omavahel läbi räägivad. See, mis toimub Keskerakonnas, on juba nende endi asi. See ei ole minu asi, las lahendavad ise oma probleemid ära. Teine pool on see, et kolm erakonda istuvad praegu koos laua taga, üritavad leida kompromisse - lõpuks mis sealt välja tuleb, näeme siis, kui läbirääkimised on peetud. Kas sealt sünnib valitsus, me täna veel ei tea, kuid me töötame heas usus. Ning nii ta ongi. Ja kui keegi ei aktsepteeri seda, et parlamendi matemaatika täna on selline, et need kolm erakonda saaksid väga tugeva ühiskondliku kandepinna, siis ma ütleksin, et milles probleem. Et see, kas kellelegi meeldib retoorika, siis me võime leida ükskõik millise erakonna esindaja, kes ongi öelnud, et kuklalasud natsionalistidele pähe, sotsid kutsuvad barrikaadidele juba, 10 hipit protesteerib Stenbocki maja ees, sest pole rahul EKRE kaasamisega, et noh... rahunege maha, ootame kõnelused lõpuni, vaatame, milline kokkulepe tuleb, vaatame, kuidas see valitsus tööle hakkab."

Yoko Alender (Reformierakond) retoorikast: "Minu meelest see, mis praegu tekitab inimestes sellist hirmu ja miks ei ole seda usaldust - tegelikult ikkagi valetamine inimeste poolt, kellele on antud väga suur usaldus, paljude inimeste hääled. Alustame sellest, et Keskerakond ütles väga selgelt enne valimisi välja -
üks selgemaid Jüri Ratase väljaütlemisi - et EKRE-ga koalitsiooni ei minda. Saatejuht: Jüri Ratas ütles ikkagi väga selgelt, et kui on sellised ja sellised laused, siis ei minda - Toim.) Eks siis igaüks tõlgendab seda nii, nagu tõlgendab. Ja teine asi, kui vaadata kas või tänane AK, uudised koalitsioonikõnelustelt. Mart Helme räägib, Seeder ja Ratas pööritavad selja taga silmi. Mart Helme räägib, kuidas ta hakkab kontrollima seda, kas üks ülikool võtab vastu Hiina tudengeid. Tuleb Ratas ja ütleb, et seda me tõlgendame nii, et ülikoolid on vabad. Et kui jutt ja pilt ei lähe omavahel kokku, siis see tegelikult tekitab inimestes suurt usaldamatust ja hirmu."

Mart Luik (Isamaa): "Alustame sellest, et minu meelest esimesel päeval koalitsioonikõnelusi pidavad erakonnad kinnitasid, et nö põhialustes Eesti riik ei muutu. Ei ole mõtet seda hüsteeriat kütta üles. Õigusriigi aluseid ei hakka keegi raputama, ei hakka keegi kohtunike päid veeretama, ka meedia- või kultuurivabadust piirama. See oli näiteks Isamaa jaoks absoluutselt esimene punkt või lähenemisplatvorm, mille üle me läbi ei räägi. Ja nüüd kui edasi me oleme nädal aega kõnelusi pidanud, mitu päeva seal laua taga istunud - kui on olemas poliitiline tahe, siis lähenetakse asjale väga konstruktiivselt."

Triin Toomesaar (SDE): "Siin on kõlanud mitu korda selline fraas, et "Rahu, ainult rahu, taevas ei kuku alla" sellst koalitsioonist. Ja iseenesest see on üks fraas, mida ma kasutasin ka siis, kui oli kooseluseaduse vastu võtmine, et rahu, ainult rahu ja ei kukkunud ka. Ja need Marrakechi rändelepingud, et rahu, ainult rahu, taevas ei kuku alla sellest, kui me allkirjastame selle lepingu ja oleme koostööaltid. Mis minu jaoks usalduse küsimusest on isegi olulisem, on ikkagi mure selle pärast, milliseid signaale me anname sellise valitsusega järeltulevatele põlvedele, et selline retoorika, kuidas me väljendame ennast siis vähemuste suhtes. Et mõnes mõttes siis me kiidame heaks selle, et ok, te olite opositsioonis, et ok, te ütlesite väga halvasti nendele ja nendele ja nendele inimestele, et me nüüd usume, et te nüüd muutute. Tõepoolest, võib-olla see on võimalik, ma väga loodan, et see on võimalik, aga ma ei tahaks siiski kiidusõnu jagada."

Tallinna Ülikooli politoloog Tõnis Saarts: "Minu meelest on õigus mõnes mõttes kummalgi poolel. Et ühelt poolt meil ei ole Eestis mingisugust reeglit selle kohta, et valimiste võitja peab tegema koalitsiooni. Reformierakond on varem seda ka tegelikult ignoreerinud Keskerakonna puhul, kes on valimised võitnud ja pole lubanud Keskerakonnal seda koalitsiooni teha. Nii et siin mingisugust reeglit ei ole. Aga teisest küljest, kui me vaatame erinevaid küsitlusi ja avalikkuse reaktsiooni, siis siin ma küll ei julgeks öelda, et seda, et see oli koalitsioon, mida enamus nende erakondade valijaid, muuhulgas näiteks ka Isamaa ja Keskerakonna valijaid ning Reformierakonna valijaid, ootasid ja pidasid seda võimalikuks. Nii et teatud selline usaldamatuse kasv ühiskonnas minu meelest on ilmselge. Ja see on mõnes mõttes osaliselt etteheide koalitsiooni tegijatele, aga osaliselt me peaks vaatama ka laiemalt."

Pikemalt artiklile lisatud videos.