"Moskvas on meie riigi ajalooline esimene välisesindus ja täna on see Eesti suurim ja üks olulisemaid kahepoolseid saatkondi. See on meie diplomaatia eesliin," ütles presidendi välispoliitika nõunik Lauri Kuusing, kelle sõnul ongi visiidi üks eesmärk tunnustada inimesi, kes igapäevaselt välispoliitika eesliinil Eesti huvide ja meie kodanike õiguste eest seisavad.

Lauri Kuusingu sõnul on Vene välisministeeriumi presidendi visiidist Moskvasse informeeritud, kuid tänase seisuga kahepoolseid kohtumisi kokku lepitud ei ole.

Viimati külastas Venemaad president Toomas Hendrik Ilves 2011. aastal, kui käis Peterburi Jaani kiriku taaspühitsemisel.

Eesti saatkond Moskvas asub linna ajaloolises keskosas Kremli, Arbati väljaku ja Konservatooriumi vahetus läheduses ning on algusest peale tegutsenud ühes ja samas majas.

Eesti määras esimese täievolilise saadiku Moskvasse 1921. aasta veebruaris ning Eesti saatkond oli üks esimesi suursaatkondi enamlikul Venemaal ja selle uues pealinnas. Suursaatkonna renoveerimistööde projekteerimine algas juba 2014. aasta, ehitustöödega alustati 2016. aasta sügisel.

Moskva saatkonna renoveerimine maksis 20 miljonit

Moskva saatkonna renoveerimise lõplik maksumus oli 20 miljonit eurot ehk kaks miljonit eurot algselt planeeritust vähem.

"Projektiks oli esialgu planeeritud ligi 22 miljonit, kuid välisministeerium tegi osaliselt töid väiksemas mahus ja soodsamalt," ütles välisministeeriumi pressiesindaja BNS-ile.

Novembris otsustas valitsus suunata Moskva saatkonnahoone renoveerimisest säästetavad vahendid ehk kokku 2,1 miljonit eurot Ottawa ja Rooma uute saatkonnahoonete kasutuselevõtuks, Riia saatkonnahoone remondiks ning New Delhi saatkonnahoone ja Londoni residentsi korrastamiseks.

Välisministeeriumi pressiesindaja ütles novembris BNS-ile, et töid tehti osaliselt väiksemas mahus ja odavamalt selleks, et lahendada mujal saatkonnavõrgus ehitustehniliselt kriitilisi olukordi.