"Kui Soome liidrid käivad Venemaal suhteliselt regulaarselt, räägivad Vladimir Putiniga ja teiste kõrgemate ametnikega suhteliselt suveräänselt positsioonilt ehk siis kuulavad ära nende jutu ja räägivad oma juttu ja midagi suurt ei juhtu. Kui (Soome puhul - ERR) kõik on rutiinne, siis meil läheb iga kord president Venemaale nagu oleks tegemist aastaga 1939 - kunagi ei tea me, mis seal täpsemalt tulema hakkab," ütles Ahto Lobjakas lõppeval nädalal saabunud uudist kommenteerides.

"Soomlased on kahtlemata olnud väga edukad suhtlemisel Venemaaga erinevalt eestlastest," tõdes teine saatejuht Adrus Karnau. Tema hinnangul suhetes Venemaaga siiski väga palju Venemaa juhtidest, kes valivad, kellega nad parasjagu kohtuvad ja kellega mitte. "Minu meelest on see positiivne, et üle kaheksa aasta läheb Eesti president uuesti Venemaale - (Toomas Hendrik ) Ilves käis 2011 Jaani kirikut avamas ja 2010 käis ta Suure isamaasõja aastapäeval. Vähemalt hea seegi, et minnakse, et ei olda päris vaenulik, et ei käida kordagi üle Narva jõe," lisas Karnau.

President Kersti Kaljulaid sõidab 18. aprillil töövisiidile Moskvasse, kus avab renoveeritud ajaloolise Eesti saatkonnahoone, teatas presidendi kantselei neljapäeval.

Lobjaka hinnangul on visiidi kohta siiski väga vähe infot ning ta ei pidanud tõenäoliseks, et renoveeritud saatkonnahoone avamine saaks olla Kaljulaid Moskvasse sõidu tegelikuks põhjuseks.

"Võib-olla on see ka mõistetav, kui taustal käivad mingisugused konsultatsioonid. Ka Kremlist on öeldud, et esialgu kohtumist Vladimir Putininga kavas ei ole, aga aega veel on. Ju siis on lootust mingile suuremale kohtumisele ja Eesti saatkonna hoone taasavamist kasutatakse ettekäändena," rääkis ta.

Saatejuhid leidsid, et president võiks oma esinemistes puudutada ka Venemaal elavate eestlaste ja hõimurahvaste teemat.