Ida-Euroopa sai võidu: Brüssel asub võitlusse toidu kvaliteedi kõikumisega ({{commentsTotal}})

Supermarket Prahas.
Supermarket Prahas. Autor/allikas: Reuters/Scanpix

Ida-Euroopat saatis edu, sest peagi hakkab Euroopa Komisjon välja töötama reegleid, mis tagaksid, et toidukvaliteet vastaks EL-i kõikides liikmeriikides samadele nõuetele.

Mitmed Ida-Euroopa riigid on juba pikemat aega kurtnud toiduainetööstuse nn topeltstandardite pärast ehk olukorra üle, kus läänepoolsete riikide kodanikele pakutakse mõnikord sama kaubamärgi all kvaliteetsemat toodet kui idapoolsete riikide tarbijatele. Uute reeglite eesmärgiks on seega tagada, et kvaliteet ja selle tagamise nõuded oleksid kõikjal EL-is samal tasemel. Seega võib Prahas elav tarbija peagi loota, et ta saab näiteks Coca-Colat ostes täpselt samad koostisosad kui Berliinis Coca-Colat ostev inimene, kirjutab Politico.

EL-i läbirääkijad jõudsid raskelt sündinud kokkuleppele käesoleva nädala kolmapäeval. Mõningaid erandeid arvestamata hakatakse topeltstandardeid ehk sama toote erineva koostisega turustamist käsitlema kui tarbijat eksitavat käitumist ning ettevõtteid, kes sellise tegevusega vahele jäävad, võib oodata ka kopsakas trahv - kuni neli protsenti firma aastakäibest.

Eelnõu mustandis, millega Politico juba tutvunud on, sätestatakse topeltstandardina toode, millel on "märkimisväärselt erinevad koostisosad ja omadused". Selliseid tooteid on keelatud müüa, kui selleks pole mõnd legitiimset või objektiivset põhjust. Eranditena võivad kõne alla tulla näiteks mõne koostisosa hooajast tulenev nappus või mõnes liikmesriigis kehtivad eraldi seadused, mis käsitlevad näiteks suhkrusisaldust.

Reegliks on ka see, et tarbijat tuleb sellistest reeglitekohastest erinevustest põhjalikult informeerida.

Toidutööstuse esindajad on sageli põhjendanud, et koostisosade kõikumine tulenevat erinevate liikmesriikide tarbijate maitse-eelistustest. Paraku ei saa selle väitega kuidagi põhjendada, miks näiteks Tšehhi Vabariigis müüdud Iglo kalapulgas sisaldasid Saksamaal müüdud Iglo kalapulkadega võrreldes seitse protsenti vähem kala. Uute reeglite kohaselt ei läheks "tarbijate erinevad eelistused" enam adekvaatse põhjendusena arvesse.

Hetkel pole siiski päris selge, kuidas "märkimisväärset erinevust" defineerima hakatakse. Samuti pole veel paika pandud, kuidas sätestada toote algretsepti, millega liikmesriikides müüdud tooteid võrdlema hakatakse.

Samas selgitasid kaks ametnikust allikat, et hetkel polevatki eesmärgiks tulla välja põhjaliku tekstiga, mis kõiki võimalikke juhtumeid lahendaks, vaid pigem sammuga, millega survestada ettevõtteid loobuma selgetest kuritarvitustest. Lõplik ja juhtumipõhine otsustusõigus jääks selles küsimuses samuti riiklikele tarbijakaitseametitele.

Lisaks annab tekst täiesti selgelt mõista, et Brüssel on valmis astuma karmimaid lisasamme, kui probleemi seniste meetmetega lahendada ei õnnestu.

Toimetaja: Laur Viirand



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: