Alar Kilp ütles, et märtsikuised valimised tõid Eestisse mitu pretsedenti. Näiteks võib tekkida selline poliitkultuur, kus kaotaja ei lepi enam kaotusega.

"Demokraatia peab toimima nii, et kui sa kaotad või jääd opositsiooni, et sa siis seda süsteemi ikka toetad," lausus Kilp.

Kilp rääkis, et suhted erakondade vahel on küllalt suures kriisis ja valimisperiood ei ole justkui möödas. "Siis on väga raske valitsust kokku panna. Siis me võime näha ka erakorralisi valimisi. Minu arvates see, mis meil on seekord märtsis juhtunud, on esmakorne, meil tekivad uued pretsedendid," sõnas ta.

Tõnis Leht märkis, et tema ei näe märke valimistulemusega mitte leppida suutmisest. "Minu hinnangul on täiesti normaalne, kui valitsuse moodustamise protsessi siiski ka kõrvalt kritiseeritakse ja analüüsitakse. Alati võivad seal emotsioonid minna liiga kõrgeks, aga see, et ühiskonnas on palju inimesi, kes jälgivad murega seda, mis uue valitsuse sündimisega on toimumas, see on täiesti loomulik," sõnas Leht.

Ta täpsustas, et EKRE valitsusse kaasamisega on inimestel täiesti loomulikud mured. "EKRE senine retoorika ja veendumused on olnud selline, mis on selleks alust andnud. Nende suhtumine paljudesse ühiskonna gruppidesse, teatud programmi punktid, mis otseselt viitavad soovile justiitssüsteemi allutada poliitilisele kontrollile ja ka suhtumine Euroopa Liitu, mis on senise joonega võrreldes väga palju kriitilisem. Need on sellised punktid, mis väga paljudele ühiskonnas tekitavad muret ja selle mure väljendamine ja arutamine, mis siis saab, kui nad valitsusse saavad, kui palju nendest punktidest ja sellest retoorikast hakkab reaalselt ellu rakenduma," selgitas Leht.

Kaarel Tarand arvas, et fookus on vale koha peal. "Ühiskond arvab, et ta peab lahendama mingisugust EKRE probleemi. EKRE ei ole selles mõttes probleem. Me lahendame tegelikult Keskerakonna probleemi. Ja minu meelest on see kaunis tüütu, sest me lahendame seda juba aastaid, Keskerakond on vanim Eesti populistlik erakond, mis on 25 aasta jooksul võtnud igasuguseid seisukohti igasugustes küsimustes. Selle populistliku tegevuse käigus koguti endale elektoraat, mis nüüd laguneb laiali. Siis nüüd ühiskond peab muretsema, et mis saab meile Keskerakonnast. No ei pea," lausus Tarand.

Alar Kilp ütles selle peale, et Eestis on tekkinud õhkkond, konservatiive valides ähvardatakse, et Eestist saab Ungari ja liberaale valides süüdistatakse rahvuse hülgamises. "Klassikaline demokraatia on see, et ei ole mitte liberalism või konservatism, vaid on mõlemad," lausus Kilp.

"Meie ühiskond vajab seda, et kõikidel gruppidel on siiski mingisugune esindus," lisas Kilp.

"Nagu Voltaire ütles, et ma võin vihata seda, mida sa ütled, aga ma aktsepteerin seda," ütles ta veel.

Tõnis Leht ütles, et ideaalis võiks see tõesti nii olla, aga paraku on pilt hetkel teistsugune.

"Miks inimesed ka EKRE esiletõusu on kartnud, siis nende retooriline stiil on olnud suurusjärgu võrra kandilisem, kui on olnud teistel parteidel," ütles Leht.

Leht nägi EKRE valitsusse kaasamises positiivse külje pealt seda, et nende tuumvalija saab vähemalt selle valitsuse algperioodil tunda, et nad ei ole kuhugi ühiskonna äärealadele tõrjutud ja et ka nende poliitiline valik saab kuuluda valitsusse. "See võiks võõrandumistunnet ikkagi vähendada," lisas ta.

Alar Kilp nentis, et EKRE valitsusse kaasamisest ei kao ära näiteks ääremaastumise probleem, mida EKRE on lubanud lahendada.

Tõnis Leht ütles, et tema loodab, et uus valitsus midagi meie ühiskonnas loodut katki ei suuda teha. Väga optimistlik ei ole ta aga selles osas, et see koalitsioon Eesti arengusse uut ja hooguandvat suudab panustada. "Ehk suuremad jamad siiski suudetakse ära hoida, oleks minu positiivne lootus," rääkis Leht.

Kaarel Tarand osutas, et suures osas on valitsuses ja riigikogus sama seltskond, kes seal oli neli aastat tagasi. "Me teame ju mida nad teevad ja milleks nad on võimelised. Selles mõttes on seltskond ettearvatav, ootamatusi ei sisalda ja kaunis ohutu," lausus Tarand.

Alar Kilp lisas, et kui ka mingi jama peaks juhtuma, siis valitsus lihtsalt laguneb.