Isamaa esimehe Helir-Valdor Seedri sõnul on Isamaal olnud alati väga tugev julgeoleku- ja välispoliitikakompetents ning seda näitab ka koalitsioonipartnerite vahel kokkulepitud ministriportfellide jaotus.

"Raivo Aeg ja Jüri Luik on suure kogemusega oma valdkonna eksperdid, keda tuntakse nii Eestis kui välismaal. Nende panus meie õigusriiki ja julgeolekusse on hindamatu väärtusega," ütles Seeder.

"Urmas Reinsalu senine kogemus näitab, et ta on välisministri kohale väga tugev kandidaat. Ta on oma töös justiitsministrina näidanud üles võimekust tuua Eesti huvid ja Eesti jaoks olulised teemad rahvusvahelisele areenile. Kaitseministrina ei lasknud ta end heidutada poliitiliste oponentide kriitikast ja ametiaja jooksul tugevdas ta koostööd meie liitlastega, mille üheks märgiliseks saavutuseks on tänane liitlasvägede alaline kohalolu Eestis," lisas ta.

Lukase kohta märkis erakonna esimees, et ehkki inimesed seostavad teda ennekõike haridusvaldkonnaga, on talle ka kultuurivaldkonnas vähe võrdväärseid kandidaate.

"Värskeimaks näiteks tema kompetentsist selles vallas on Eesti Rahva Muuseumi rajamine ja juhtimine. Lukase näol on tulevases valitsuses visiooniga minister, kes suudab leida tuge ka väga suurtele ettevõtmistele," sõnas Seeder.

Tema sõnul on demograafia ja vananev rahvastik üks Eesti tõsisemaid väljakutseid ning rahvastikuministri koha taasloomine annab võimaluse nende valdkondade põhjalikumaks käsitlemiseks.

"Riina Solmani töö ja panus näitavad, et lastega pered ja rahvastikuga seotud küsimused on tema jaoks olulised ning pereväärtustele tuginevast poliitikast võidab terve Eesti," ütles Seeder.

Pensioni teise samba ideed jõudsid 90 protsendi osas leppesse

Seeder ütles ERR-ile, et koalitsioonileppes leidsid kajastamist kõik Isamaa olulisemad prioriteedid, näiteks Eesti julgeolek kõige laiemas mõttes, sealhulgas koostöö jätkamine liitlastega ja kuulumine rahvusvahelistesse organisatsioonidesse. Tähtis on ka perepoliitika ja demograafiline olukord, jätkusuutlik pensionisüsteem ehk teise samba vabatahtlikuks tegemine ja ühtsele eestikeelsele haridussüsteemile üleminek.

Pensioni teise samba vabatahtlikuks muutmine oli üks Isamaa valimislubadusi ja Seedri sõnul realiseerus idee koalitsioonileppes 90 protsendi ulatuses.

"See on päris täpselt koalitsioonileppes lahti kirjutatud. Soovime, et tulevikus saaks inimesed iseseisvalt otsustada oma säästude üle, oma rahaliste vahendite paigutamise üle kõige paremal moel," sõnas ta. "Vabatahtlikuks tegemine annab inimestele ka suuremad võimalused säästmiseks, täna on need võimalused piiratud."

Seeder selgitas, et inimestel peab olema suurem vabadus investeerida ja mitte ainult väärtpaberitesse, vaid ka näiteks kinnisvarasse või vähendada oma pikaajalisi kulutusi näiteks laenude tagasimaksmise kaudu.

"See on kindlasti palju õiglasem ja ratsionaalsem kui senine, 15 aastat toiminud süsteem, mis ei ole end õigustanud," lausus Isamaa juht.

Järgmiseks peab täpsemalt analüüse tegema ja muudatused läbi mõtlema ning seadusandliku paketi läbi töötamine on Seederi sõnul kindlasti väga mitmetahuline.

Kaitsekulutusi soovis Isamaa tõsta 2,4 protsendini SKT-st ja see sai Seederi sõnul koalitsioonileppesse mitte küll protsendina, aga eesmärgi ja sisuna.

Koalitsioonileppes on ära märgitud ka kooseluteema. Osapoolte seisukohad on selles küsimuses erinevad, nii et säilib praegune olukord: kooseluseadust ei tühistata, kuid ei võeta vastu ka rakendusakte. Abielu kui mehe ja naise liidu sätestamine põhiseaduses pannakse aga rahvaküsitlusele, et teha kindlaks, milline on inimeste soov.