Andres Sutt: praegust pensionisüsteemi pole vaja lõhkuda ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1554837060000 | amCalendar}}
Foto: ERR

Igakolmapäevases veebisaates "Otse uudistemajast" olid sel kolmapäeval külas riigikogu liikmed Sven Sester (Isamaa) ja Andres Sutt (Reformierakond).

Sesteri sõnul on olukord see, et inimesed paraku ei jälgi, kuhu nende pensionifondi kogutud raha investeeritakse, pahatihti ei tunta isegi huvi, kui suur on kogunenud summa.

Saatejuht tundi huvi, et mis on peamine probleem, miks pensionisüsteemi on vaja muuta ja Isamaal kasutada seda peamise valimislubadusena.

Sesteri sõnul tuleb arutada, kas otsused, mis kunagi tehti, on ikka õiged. "Suurimaid probleeme on see, et esimene sammas kannab endas läbi indekseerimise ka majanduskasvu, teine sammas sõltub aga fondide tootlusest, millelt võetakse maha veel fondide haldustasud. Teise samba tootlus pole olnud indekseerimisega võrreldaval tasemel," ütles Sester ja tõi näiteks, et viimase kümne aasta jooksul oleks võrdse palga puhul rohkem raha pensionipõlveks kogunud see inimene, kes pole teise sambaga liitunud.

Andres Suti arvates on tulevikku vaadates esimese samba nõrgaks kohaks seotus majanduskasvuga. "Sinna tuleb raha nii, kuidas majandusel läheb ning palju inimesi tööl käib. Kui täna on töölkäijate ja pensionäride suhe kolm ühele, siis aastaks 2040 on suhe natuke üle kahe. Tööealisi jääb umbes 70 000 võrra vähemaks, pensionäre on aga umbes 60 000 võrra rohkem. See tähendab, et raha jääb esimeses sambas vähemaks."

Suti sõnul pole ükski riik võimeline ilma kogumispensionita rahastama vananeva rahvastikuga ühiskonnas pensionisüsteemi.

Saatejuhi küsimusele, et mida Sester ja Sutt muudaksid, et teine sammas toimiks nii, et pensionikogujatel oleks sellega ka mõttekas liituda, et koguda rohkem raha, kui seda saab esimeses sambas, vastas Sutt, et kõigepealt tuleks vähendada fondide haldustasusid. Tema sõnul on Soomes keskmine haldustasu 0,6 protsenti, Eestis ühe protsendi kanti. Teiseks tuleks muuta fondide vahetamine lihtsamaks. Suurimaks kitsaskohaks nimetas ta väljamaksete tegemist ning lisaks tuleks turg avada välismaistele fondidele.

Sesteri sõnul on kõik need ideed koalitsioonilepingus kirjas.

Kui saatejuht päris, mis on selles halba, kui inimesed saavad ise otsustada, kuidas raha koguda ja kasutada, vastas Sutt, et tema arvates ei taga esimene sammas üksinda asendusmäära ehk palga ja pensioni suhet. "Pensionisüsteem vajab raha juurde, mitte vähem. Inimene võib ju (tuleviku kindlustamiseks) kinnisvara osta, aga kinnisvara ei tooda rahavoogu," ütles ta. "Maksjaid jääb ka vähemaks, mis tähendab, et tuleb pensioniiga tõsta või sotsiaalmaksu tõsta."

Sesteri sõnul annaks teise samba vabatahtlikuks muutmine võimaluse teha ise otsuseid. "Inimene võib otsustada jääda teise sambasse. Teine võimalus on, et ütleb, et ma olen targem, ma tahan ennast investeerimisturul katsetada. Kolmas võimalus, et võtab kogu raha välja ja maksab selle pealt tulumaksu," rääkis ta.

Saatejuht soovis teada, mismoodi käituksid Sutt ja Sester, kui juba oleks võimalik ise otsustada.

Suti sõnul kaoks tal usk riiki ja ta võtaks oma raha välja. "Küsimus tulevastele pensionäridele on, et mis saab pension olema, kui on ainult esimene sammas," ütles ta.

Sester vastas, et tema hakkaks pigem investeerima.

Kartuse kohta, et inimesed võtavad vaba valiku korral raha teisest pensionisambast välja ning kulutavad selle näiteks uue teleri või lõunamaareisi peale, arvas Sester, et selliseid inimesi saab mingi protsent olema, kuid kindlasti mitte enamus.

Saatejuht soovis ka teada, miks pole varem märgatud, et pensionisüsteem on vildakas ning vajaks ümbertegemist.

Sester ütles, et kui saaksime olla nii targad, nagu oleme kunagi tulevikus, siis saaks kogu aeg õigeid otsuseid teha. "Kunagi eeldati, et süsteem hakkab korrektselt tööle. Samamoodi uskusime Andrus Veerpalu, kui ta soovitas reklaamidel fondidega liituda," ütles ta.

Suti sõnul peab praegu vaatama pigem ettepoole, et sama süsteemi saaks teha paremaks; kuidas vaatamata vananevale rahvastikule oleks meil töötav pensionisüsteem. "Meil ei ole vaja praegust süsteemi ära lõhkuda. Kogumine on ikkagi vältimatu, et tagada toimetulek pensionile jäädes," arvas ta.

Toimetaja: Marko Tooming

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: