Tõnis Lukas: Eesti-vastast propagandat meie territooriumil tuleb piirata ({{commentsTotal}})

Tõnis Lukas
Tõnis Lukas Autor/allikas: Siim Lõvi/ERR

Isamaa kultuuriministri kandidaat Tõnis Lukas ütles ERR-ile antud intervjuus, et oleks tele- ja raadiojaamadele levilubasid andes rangem ning et Eesti-vastast propagandat meie territooriumil tuleks piirata. Kuidas ja keda täpselt piirata, tuleb Lukase sõnul valitsuses kokku leppida.

Tõnis Lukas, kui muudes valdkondades sai koalitsoonilepingust välja lugeda mõnegi olulise muutuse, siis kultuuri ja spordi puhul neid muutust lubavaid punkte väga ei leidnudki. Missugune võiks siis olla see suurim areng järgmise nelja aasta jooksul?

Kultuur on alalhoidlik valdkond ja teisest küljest on kultuur pidevalt arenev nähtus, kus loominguvabadus annab vabaduse uute algatuste tulekuks. Loominguvabadus on ka tulevikus tagatud ja ka uusi algatuis kindlasti tervitatakse. Aga eks ma olen sellesse valitsusse kultuurivaldkonnas kaasatud rohkem kui spetsialist.

Ma siis tsiteerin lepingut: "Peame oluliseks metseenlust ja motiveerime sponsorlust ning erakapitali suuremat kaasamist kultuuri loomisse." Kas ees võiks oodata mingisugune maksuerisus?

Kindlasti on ka maksuerisus üks teema, mis tuleb läbi rääkida. Üks meetod oleks toetajate ja metseenide pidev tunnustamine, mis on tihti ka nii ettevõtjatele kui eratoetajatele väga oluline.

Aga püüame seda maksuvõimalust natukene näitlikustada.

Kuulge, praegu me jagame laskmata karu nahka. Kaja Kallas teeb praegu valitsust. Ma ei hakka ennast kinni rääkima sellega, et ma soovitan praegu hästi konkreetseid lahendusi, mis pärast võib-olla läbi ei lähe.

Lepingus on kirjas ka see, et "renoveerime ja laiendame koostöös kohalike omavalitsuste ja erasektoriga riigi spordirajatiste võrku." See spordirajatiste rajamine, veel enam ülalpidamine on väga kallis lõbu. Kas riik hakkab seda nüüd omavalitsuste eest tegema?

Siin punkis on ka väga selge viide, et kultuuri- ja haridussüsteemi eraldi ei ole võimalik vaadata. Ja koolide juurde spordihallide või -väljakute tegemine on kindlasti see, millega me peame tulevikus kogu aeg edasi minema.

Täiesti oma lause sai koalitsioonilepingusse jalgpallihallide rajamine. Mis imeloom see jalgpall siis on Eesti spordis?

Ega need debatid, et kas viia sisse Islandi mudel või Sloveenia mudel või veel mõni mudel, on ilmselt pikalt käinud. Jalgpall on laialdaselt harrastatav ning mitmeid lihasgruppe ja vastupidavust treeniv spordivaldkond. Ja selleks pole tegelikult palju vahendeid vaja. Siin ei pea kõik minema riigi raha eest. Ja neid kogukondi, mis panevad ise suure osa raha kokku, nagu Tammeka Sepa staadioni puhul, neid on ka. Neid on vaja lihtsalt toetada ja kõike me ei pea nägema tohutute riiklike investeeringutena.

Eesti rahva muuseumi juht Alar Karis on rääkinud, et muuseum võiks saada avalik-õigusliku asutuse staatuse. Kas teie kultuuriministrina hakkate töötama selles suunas, et see riigiasutuse vorm, mis muuseumi tiibu kärbib, saaks muudetud?

Avalik-õiguslik staatus on olnud jutuks pikalt. 14-15 aastat tagasi me selle algatuse Krista Aruga koos ka tegime. Ja mõte oli selles, et juhul, kui Eesti rahva muuseum saab täiesti uued tingimused, peab tal olema ka vabadust seal tegutseda. Aga ei tasu ära unustada, et mõtet on hakata rääkima ikkagi uuest staatusest siis, kui ERM saab oma vara hallata. See tähendab, et kui hoone läheb muuseumi bilanssi ja varana Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi oma enam ei ole. Praegusel juhul oleks see kindlasti poolik lahendus.

Kaua sellega aega läheks?

Ma saan aru, et peamine tingimus on, et riik peaks selle RKAS-ile n-ö maha maksma. Kultuurkapitali kaudu makstakse välja põhiline osa sellest hoone summast. Ma ei tea, mis see kestvus hetkel on, aga see ei ole väga pikk. Ma arvan, et sellega peaks kümne aasta jooksul kindlasti hakkama saama.

ERM-i juhina käisite ka päris palju kordi ministeeriumis raha küsimas. Kas riigi toetus muuseumile peaks kasvama?

Mitte ainult Eesti rahva muuseumile, vaid muuseumidele üleüldiselt. See tähendab ühelt poolt töötingimuste parandamist kui inimeste väärtustamist ja kultuuritöötajate palkasid üldisemalt.

Koalitsioonilepingus räägitakse nii laulu- ja tantsupeo kui rahvaraamatukogude olulisest rollist. Samas on nii koorijuhtide kui kohalike raamatukoguhoidjate palk ikkagi omavalitsuse maksta. Ja ega nad reeglina saa seda kõrgharidusega kultuuritöötaja miinimumpalka, mille tõstmist ka tärkav koalitsioon lubab. Ehk on teil retsept olemas, kuidas panna nende töötasu kerkima?

No minu kindel veendumus on, et Eesti ühiskonnas peavad võrdse kvalifikatsiooniga inimesed saama ka võrreldavat palka. Jällegi, kuna see sõltub väga palju riigi rahalistest võimalustest, siis eks seda näe, kui asjadega rohkem kursis olen ja selguvad ka praegu päris keerulised rahalised võimalused. Ja ega ka rahandusinimestel pole praegu selget seisukohta, kui palju neid eelarvevõimalusi lähiaastasteks on.

Aga see peaks ju olema mingi struktuurne muutus. Või missugune mudel siin toimiks?

Struktuurne muutus võib see ka olla. Aga võib olla tõesti teatava lisadoteerimisega, mis ei pruugi olla valdav. Samas kindlasti on võimalik ühtlustada palku nii, nagu seda on lasteaednike puhul suudetud teha. Ehk riik on suutnud läbi viia poliitika, et teatava toetusega on lasteaednikud saanud päris hüppelise palgatõusu.

Koalitsioonipartnerid lubavad tõkestada riigi suhtes vaenulikku mõjutustegevust. Ehk oskate seda punkti kuidagi sisustada ehk kas see tähendab mingisuguste väljaannete, näiteks Sputniku kinnipanemist?

Riik annab ju tegevuslubasid ja ka levialasid fikseerib. Ja vaenulike tele- ja raadiojaamade tegevust saab riik Eesti territooriumil piirata. Ja neid asju tuleb väga tõsiselt vaadata, et Eesti territootiumil ei tehtaks Eesti riigi vastast propagandat.

PBK levib Eestis. Kas ka nelja aasta pärast?

Jällegi ei hakka ma väga täpselt ütlema. Ütlesin meetodi ära, et selles suunas peaks tegutsema ja minu meelest on Eesti riigi vastast laimu levitatud teadlikult võõrriikide huvides. Ma oleksin nende lubade ja levialadega kindlasti rangem, aga mis konkreetselt valitsuses kokku lepitakse, milliseid meetodeid kasutatakse, see selgub ikkagi valitsuse koostöös.

Aga internet on ju vaba. Kuidas minna internetis piirama?

Kahtlemata on põhiline meetod ühiskonna kooshoidmiseks ikkagi vabadus, kaasaarvatud meediavabadus ja eneseväljendamise vabadus. Ja need asjad tuleb tasakaalu seada. Küll aga teatavasti internetis kasutatakse selliseid materjale, mis töötatakse välja mingites väga selgetes struktuurides. Ja nende struktuuride Eesti-vaenulikku poliitikat peaks rohkem piirama. Kui see on üldiselt piiratud, siis see toodang ei jõua ka internetti nii vabalt.

Kas kultuuriministeerium võiks jääda Tallinnasse või kolida näiteks Viljandi?

Tähtis on see, et riik on järjekindel oma tegevuses ja ma arvan, et pealinnast väljaspool on väga oluline riigi struktuure hoida ja inimestele seal tööd anda. Selle tõttu näiteks haridus- ja teadusministeeriumi Tartus olemine, mis vahepeal küsimärgi alla sattus, on kindlasti oluline. Ehk seda ma jälgin, et seda hiilivat Tallinnasse kandmist ei oleks. Aga väga selgelt mingeid struktuure ma küll ei ütle, mida ma hakkan Tallinnast välja tooma. Need asjad tuleb kokku leppida.

Toimetaja: Merili Nael

Allikas: ERR-i raadiouudised



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: