Paljassaares raiuti puid ja võsa, et linde tagasi meelitada ({{commentsTotal}})

{{1554715920000 | amCalendar}}
Paljassaare hoiuala Tallinnas
Paljassaare hoiuala Tallinnas Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Tallinna keskkonnaamet lasi Paljassaare hoiualal eemaldada roostikku ja võsa ning raiuda puid, et taastada rannaniitu. Eesmärgiks on meelitada üleeuroopalise tähtsusega linnualale tagasi rannaniidul pesitsevaid linnuliike, kelle arvukus Paljassaares langeb või kes on juba kadunud.

Märt Holtsmann Tallinna keskkonnaametist ütles ERRile, et puude eemaldamine rannaniidult ja lähiümbrusest tundub jõhker, kuid rannaniidul pesitsevate lindude kaitseks on see vältimatu.

"Kuivõrd rannaniidul pesitsevad linnud vajavad pesitsemiseks avarust, kuid puud rannaniidul pakuvad pesaröövlitele, Paljassaares eelkõige varestele, head varitsuspaika, siis tulebki taastatava rannaniidu piirkonnas puid raiuda," selgitas ta.

Aprillis algab tavapäraselt lindude pesitsusaeg, mis kestab suve keskpaigani. Sel ajal Paljassaares raietöid ei tehta. "Lõpetasime kevadised tööd märtsi lõpuga, et aprillist alates linde mitte segada. Mais jätkavad rannaniidu hooldustöid sarnaselt eelmisele aastale šoti mägiveised," kinnitas Holtsmann.

Paljassaare poollooduslik elupaik on üleeuroopaliselt oluline lindude pesitsusala ja rändlindude peatuspaik. Alal levib invasiivse võõrliigina kurdlehine kibuvits. Kui raie- ja puhastustööd on tehtud, oodatakse tagasi nii mõndagi linnuliiki.

"Esmajärjekorras oodatakse, et pesitsejatena naaseksid kiivitajad ja kui rannaniidu kvaliteet paraneb, siis ka punajalg-tildrid," rääkis Holtsmann.

Taastatud rannaniit parandab tema sõnul ka üle-euroopaliselt ohustatud kahepaikse, rabakonna, elutingimusi. Selleks taastatakse roostikku läbivast teetammist põhjapoole jääv osa rannaniiduna, lõunapoolne osa jääb roostikuks.

Paljassaare hoiuala rannaniidu taastamine on osa Soome ja Eesti ühisprojektist CoastNet LIFE, sama projekti käigus toimuvad nõmmeniitude hooldustööd ka Aegna saarel, Lahemaa rahvuspargis ning Rammu ja Mohni saarel.

2025. aastani kestva projekti käigus taastatakse 30 ha päikesele avatud elupaikasid Rammu ja Mohni saarel ning 102 ha muid poollooduslikke kooslusi Lahemaa rahvuspargis, Paljassaares ja Aegnal. Selleks raiutakse aladel kasvav võsa ja puistu või niidetakse roostik ning vajadusel rajatakse elupaikade edasiseks hoolduseks karjaaiad.

Paljassaares ja Aegnal tõrjutakse 13 hektaril kurdlehist kibuvitsa, Lahemaal raiutakse 38 hektaril mägimändi ning koristatakse ka NSVL-aegsete sõjarajatiste jäänuseid.

Toimetaja: Marko Tooming



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: