Isamaa üks tähtsamaid valimislubadusi oli teise samba vabatahtlikuks muutmine, sama põhimõtet sisaldas ka EKRE majandusprogramm. Sündiva valitsuse koalitsioonileppesse on see plaan sisse kirjutatud - inimestel tekib õigus kogumispensionist enne pensioniiga väljuda ning oma kogutud raha kahe aasta jooksul kätte saada. Samuti saab teise samba pensioniraha tulevikus viia pensionifondist investeerimiskontole ning otsustada ise, kuhu ja kuidas investeerida. On see inimestele mõistliku iseotsustamisõiguse andmine või meie pensionisüsteemi lõhkumine?

Saatesse olid kutsutud Kristjan Järvan, Pocopay turundusjuht; Kaspar Oja, Eesti Panga ökonomist; Magnus Piirits, Praxise analüütik; Tõnis Palts, ettevõtja ja endine Isamaa poliitik; Indrek Neivelt, ettevõtja; Janno Järve, uuringukeskuse Centar vanemanalüütik; Joel Kukemelk, LHV Varahalduse juhatuse liige; Tõnu Pekk, Tuleva juhatuse liige; Taavi Pertman, RahaFoorumi looja; Eiki Nestor, SDE; Andres Sutt, Reformierakond; Riina Solman, Isamaa ja Tanel Kiik, Keskerakond.

Saatejuht oli Urmas Vaino.

Valik tsitaate:

Tõnis Palts:

"Kui teist sammast ei oleks, siis peaaegu järgmine pool sajandit - seal on erinevad sisendid, üks paneb ühe tootluse, teine teise tootluse - siis peaaegu järgmine pool sajandit oleks pension kõrgem. Mida see siis tähendab, me maksame mingisugust kuus protsenti, meie tööjõumaks on kuus protsenti kõrge, meil on tohutu koormus selleks, et võtta võib-olla poole sajandi pärast tuleb sellest kasu. See on tegelikult nagu mingisugune Eesti rahva vastane vandenõu. Ja veel, see iseenesest kuus protsenti on mõttetu koormus, kui meil on tööjõumaksud kuus protsenti kõrgemad, see tegelikult koormab majandust. See otsesetl ajab inimesi ära, see halvendab maksja ja saaja suhet."

Andres Sutt:

"Katsuks alustuseks probleemi alguses defineerida, millist küsimust me tegelikult lahendame. Me võtsime siin suure mikroskoobi alla tootluse vaate, aga ma toon lihtsalt ühe näite - demograafia, seda ei saa ignoreerida. Ja kui me võtame rahvastiku muutuse tänasest aastani 2040, Eurostati prgnoos, siis pensionäre on umbes 60 000 rohkem ja töötajaid, tööealisi on umbes 70 000 vähem. Kui me nüüd kujutaksime korra ette, et ma saame teha sellise ajareisi ja tooksime selle suhte tänasesse, siis tänane pension keskmiselt ei oleks 480 eurot, vaid oleks umbes 350. Ehk et kõik need inimesed, kes räägivad sellest, et teine sammas on mõttetu või koguda pole vaja või demograafia pole oluline... ma arvan, et on hästi oluline öelda, et pensionid sellisel juhul - muud asjad samad - oleksid väiksemad umbes kolmandiku võrra."

Kristjan Järvan:

"Kui me investeerime halvasti, majanduskasvust halvemini, siis... Kõik see demograafiajutt on õige, keegi ei vaidle selle üle, aga see point on selles, et kui meil on vähem raha jagada, siis meil on pensionid väiksemad..."

Kaspar Oja:

"Miks me peaksime investeerima majanuskasvust tingimata halvemini? Sa teed sellise väga räige eelduse. See on fakt, et me oleme seda minevikus teinud, aga küsimus on selles, et me olime väga kiire majanduskasvuga mõnda aega, aga ega me ei oota, et see jätkub. Me tahaks, aga see ei ole reaalne. Üldiselt riigid, kes on jõudnud selle sissetulekutasemeni, kus me oleme, aeglustuvad."

Kristjan Järvan:

"Ükski riik ei ole sellega pikaajaliselt hakkama saanud. Ükski riik ei ole saanud majanduskasvust paremat tootlust."

Indrek Neivelt:

"Esiteks on see, kui me mõtleme selle sama demograafia peale... Kui me siin räägime, et 2060 on töötajate ja pensionäride suhe on 1:1,3... Ma olen küsinud paljude inimeste käest, et kas keegi kujutab ette, et selline ühiskond toimib. Keegi ei kujuta ette, et see toimib. tegelikult, mis toimub, on see, et selline suhtarv ei ole selline aastal 2060. Selleks ajaks on meil väga palju immigratsioon. Ükskõik, mida me valitsused räägivad, meil on kõrgepalgaline riik, siia tahavad inimesed tööle tulla ja tulevad igalt poolt. Tulevad. Ükskõik, mis barjäärid, aga siia tahetakse tulla tööle. Teiseks on see, et siis lihtsalt tööea kasv toimub lihtsalt. Sellega ei ole mõtet hirmutada, et ei ole kedagi, kes pensione maksab. Seda ühiskonda ei saa ollagi selles mõttes 2060."

Eiki Nestor:

"Võib, ma alustan vabandusega. Ma võtan tagasi oma sõnad, mis ma ütlesin neli kuud tagasi. Need sõnad kõlasid nii, et Eesti Vabariiki nii rumalat valitsust ei
tule, kes teise samba ära lõhub. Ma võtan oma sõnad tagasi, tuleb välja, et selline valitsus on võimalik moodustada. Vaatamata sellele, et tööealiste inimeste arv kahaneb ja pensionäride arv kasvab, oleks tulevikus samasugune vahekord keskmise pensioni ja keskmise palga vahel. Kui me tahame kõrgemat pensionit võrreldes keskmise palgaga, siis me peaksime rohkem säästma. Teiseks ma tahan öelda seda, et see säästud pensionideks annavad Saksamaal kaks kolmandikku pensionikuludest, Rootsis üle poole. Kui need riigid saavad säästetud pensionieaks, siis miks meie ei saa säästetud pensionieaks. See, et seda samba tegemisel suudetud kõike ette näha, on loomulik. Keegi ei teadnud seda, et sinna tuleb 730 000 inimest, me arvasime, et umbes pooled tulevad. Keegi ei teadnud, millised tulevad need samad kurikuulsad haldustasud. Selliseid asju ette ennustada ei ole võimalik ja seetõttu on vaja seda sammast teha kogu aeg paremaks, aga mitte vabatahtlikuks, sest ära lähevad sealt just need inimesed, kellel on raha, ja need inimesed, kellel tulevikus pension on väiksem. See on selle asja loogika."

Indrek Neivelt:

"Minu meelest on see mõtteviisi küsimus, et ühed ütlevad, et kui sa ei saa seda [viit-kuut] protsenti, isegi tuleb korjata, teised ütlevad aga, et kui sa ei ole 110 protsenti kindel, et sa selle saad, siis sa ei tohi seda teha kohustuslikuks, las inimene ise korjab. See on kogu see filosoofia erinevus. Me võime siin lõpamtuseni rääkida, et on see viis või kuus protsenti või missugused tootlused, aga ühed ütlevad, et kui see ei ole niivõrd hea toode, kudias te saate sundida inimest seda tegema."

Kaspar Oja:

"Sama loogikaga võiks Eestis kaotada töötuskindlustuse. Selle pärast, et töötuskindlustuse fondide tootlus on veel madalam. See on investeeritud just nimelt nendesse Euroopa turvalistesse võlakirjadesse, Saksa võlakirjadesse, negatiivse tootlusega... Palju õnne."

Tanel Kiik:

"Tänane valitsus on otsustanud, et lähimate kuude, aastate jooksul tuleks siis välja töötada vajalikud seadusemuudatused, et oleks inimestele võimalik sealt soovi korral väljuda. See ei ole kohustus, see annab vabatahtliku võimaluse, kes tahab täna jätkata. Kes tunneb, et oskab paremaid investeerimisotsuseid teha, peab tuttavatega nõu, on ise selles pädev, saab teha seda läbi investeerimiskonto, muude mehhanismide. tegelikult riik või inimene nii või naa oma pensioni osas kaasvastutajad. Kõik saavad aru sellest, et riik ei saa võtta sada protsenti vastutust inimese eest, tema tervise eest, tema vanaduspõlve, tema sotsiaalmaksu laekumiste eest. Loomulikult peab ta ise sinna panustama ja teistpidi võttes me ju räägime kahest erinevast sambast, mida tuleks vaadata eraldi, kuna esimene sammas on just sellise nö inimväärkuse, elementaarse toimetuleku garantii inimeste jaoks. Et ta saab tulevikus vähemalt mingisugusel tasemel pensioni. kas ta on nüüd suurem või väiksem... Põhimõtteliselt on ju kõik nõus sellega, et tegelikult 50 aasta plaanis tuleviku ennustamine on suhteliselt tänamatu tegevus."

Eiki Nestor:

"Ütlen ainult ühe lühikese lause. Kui inimesel on raha vaja ja tal on kuskil raha olemas, siis ta võtab sealt selle raha. Antud juhul säästud pensioniks. Kellel on raha vaja? Sellel, kelle sissetulekud on täna väiksemad, palk väiksem. Kellel on tulevikus pension väiksem? Sellel samal inimesel. Ehk nemad hakkavad kõige rohkem teisest sambast lahkuma, need inimesed, kelle pension tulevikus on niikuinii veelgi madalam. Neil on seda kõige rohkem vaja. /.../ Me toodame selle vabatahtlikkusega tulevikuks meeletu arvu eakaid inimesi, kelle sissetulekud on võrreldes tänasega veel madalamad."