Praegu paneb riik iga kuu teise pensionisambaga liitunute palgast neli protsenti inimese teise samba fondi. Kui teha teine sammas vabatahtlikuks ja inimene seda enam ei soovi, jäävad maksed tegemata ning riigile rohkem raha, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Sotsiaalminister Tanel Kiik (KE) ütles, et see raha oleks mõistlik suunata riikliku pensioni suurendamisse.

"Et see on selles mõttes igati loogiline, et nö täna pensionisüsteemi investeeritud raha jääks võimalikult suures osas pensionisüsteemi ka edaspidi. Läbi esimese samba tõstmise suurendame automaatselt nii tänaste kui tulevaste pensionäride sissetulekuid," ütles Kiik.

Kui tõsta pensione näiteks 70 euro võrra, oleks selle aastane lisakulu 200 miljonit eurot. Arvestades, et pensionid tõusevad iga aasta indekseerituna, tähendab see kõrgema baasi tõttu samuti täiendavat kulu.

Eesti Panga asepresident Madis Müller ütles, et kui kogumine lõpetada ja loota kallima riigipensioni süsteemi peale, siis pikaajaliselt on see võimalik ilmselt läbi suuremate maksude.

"Et see ju siis toob omaga kaasa aastakümnete pärast uusi poliitilisi valikuid, et kas me tõesti ühiskonnana oleme nõus nii suure osa näiteks tööjõumaksudest suunama pensionide maksmiseks või tuleb hakata muutma pensioniiga kõrgemaks, leida muid lahendusi, kuidas seda süsteemi ikkagi odavamaks saada," lausus Müller.

Teise samba mõte on pensionieaks säästmine, kuid arvestades Eesti Panga hinnangut, inimesed ei säästaks sedavõrd, et teise samba puudumist kompenseerida.

Endise rahandusministri Jürgen Ligi (RE) sõnul tähendab see, et järgmine põlvkond pensionäre elab vaesemalt kui praegu.

See on võib-olla läbi aegade üks küünilisemaid asju, mida valitsus saab teha, et teha tuleviku pensionid väiksemaks ja väita, et praegu tuleb pensioni kiiresti ja erakorraliselt tõsta," rõhutas ta.

Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder on nõus, et süsteem peaks tagama pensionieaks säästmise. Kuid samas soovib ta suuremat vabadust säästude kasutamisel näiteks ettenägematutes olukordades, nagu töövõime kaotus või mõni õnnetus. Kuidas süsteemi vabatahtlikuks tegema asutakse ja kuhu sealt vabanev raha suunatakse, pole tema sõnul selge.

"See on täna kindlasti laskmata karu naha jagamine, et meil ei ole veel täna seadustki, mille alusel me teise samba vabatahtlikuks teeme," sõnas Seeder.

Valitsus hakkab pensioniteemat arutama järgmisel nädalal ja erinevad mõjuanalüüsid valmivad sügiseks. Konkreetsemaid eelnõusid on oodata pärast seda.