ERR Soomes: parlamendivalimiste kampaaniat looritab vägivalla ja vaenu oht
Soomes 14. aprillil toimuvate parlamendivalimiste kampaaniat on iseloomustanud nii verbaalsed kui ka füüsilised ründed valimistööd tegevate kandidaatide vastu. Kui reaalselt kiputakse rohkem meeste kallale, siis internetis rünnatakse eelkõige naisi.
Pühapäeval kulmineeruvate Soome parlamendivalimiste kampaania ajal on valimistööd tegevatele poliitikutele korduvalt kallale tungitud või püütud seda teha.
Kõige markantsem juhtum leidis aset märtsi lõpus, kui valimisüritusel püüti rünnata välisminister Timo Soinit (Sinine Tulevik, ise ei kandideeri). Kuid see ei ole jäänud sugugi ainukeseks juhtumiks. Rünnatud või agressiivselt ähvardatud on ka roheliste, Vasakliidu, paremtsentristliku Kokoomuse ja rahvuskonservatiivse Põlissoomlaste esindajaid.
Silvia Modig opositsioonis olevast Vasakliidust märgib, et tegemist on tema kaheksanda valimiskampaaniaga ja õhkkond on agressiivsem kui kunagi varem.
"Ma olengi oma kaaskandideerijatele soovitanud, et kui lähete valimisreklaame jagama vms, siis ärge minge üksi, vaid kindlasti kahekesi."
Modigi sõnul on agressiivselt meelestatud ja kandidaatidele kallaleminekuvalmis inimesed väike vähemus, kuid juhtumite sagenemine annab tunnistust ühiskonna ja diskussiooni polariseerumisest.
Omaette ooper on internet, kus valitsevat olukorda kirjeldab Modig kui "täiesti kohutavat".
"Seal kirjutatakse vägagi kergekäeliselt kõikvõimalikke ähvardusi ja hirmutavaid tekste. Internetivaen on lisaks sooliselt äärmiselt kaldu: ükskõik millise erakonna poliitikutest satuvad ohvriks eelkõige naised," nendib Modib.
Naisi kostitatakse kõige võimalikuga sõimunimedest kuni räigete fantaasiateni seksuaalkuritegudest. Lisaks naistele satuvad keskmiselt kergemini löögi alla sisserändaja taustaga kandidaadid.
Ministergi pole kaitstud
Olude muutumist tunnistab ka paremtsentristliku valitsuserakonna Kokoomuse esimees, rahandusminister Petteri Orpo.
"Eriti murelikuks teeb see, et ähvardatakse ja püütakse rünnata demokraatia alustalasid: valimisi ning inimesi, kes demokraatia nimel end isiklikult mängu panevad. Me peame äärmusliku mõtteviisi ja viha õhutamise ning vägivalla vastu jõuliselt astuma," leiab Orpo.
Märtsi lõpus rünnati Kesk-Soomes keset kampaaniatööd Petteri Orpo erakonnakaaslast. Ka minister ise ei ole kasvavast vaenust puutumata jäänud.
"Ministrina vastutab mu turvalisuse eest valitsuse turvameeskond. Tean, et nad pidanud mitmel juhul saabunud ähvarduste tõttu lisameetmeid kasutusele võtma."
Opositsioonis olevate Põlissoomlaste juht Jussi Halla-aho peab avalikkuse ette jõudnud juhtumeid kahetsusväärseteks, kuid leiab siiski, et nende tähendust poleks vaja ka üle hinnata.
"Tihtipeale pole niivõrd tegemist ettekavatsetud poliitilise tegevusega, vaid joobnud inimeste primitiivsete reaktsioonidega. Minu hinnangul on olukord Soomes siiski üsna hea ning kutsume inimesi üles muutma poliitikat hääletades, mitte räusates ja märatsedes."
Üks ähvarduste ja rünnakute alla kannatanud naispoliitikutest on Halla-aho erakonnakaaslane Laura Huhtasaari. 2017. aasta lõpus visati sisse tema kodu aknad. Ka selle valimiskampaania käigus on teda ähvardatud nii räigelt, et olukord on nõudnud politsei sekkumist.
Paragrahve seinast seina
Roheliste esindaja Kaisa Hernberg on ise agressiivsete intsidentide tunnistajaks sattunud ning ühel korral muutus olukord nii ähvardavaks, et tuli ka politsei kohale kutsuda. Tema hinnangul ei võta Soome politsei toimuvat sugugi alati piisavalt tõsiselt.
"Eriti puudutab see sotsiaalmeedias toimuvat. Olen kuulnud paljudelt inimestelt, kes on saanud tõeliselt hirmuäratavaid ähvardusi, et politsei pole siiski otsustanud eeluurimist alustada."
Tipp-poliitikute turvalisuse eest vastutava Helsingi politseiprefektuuri asejuhi, ülemkomissar Heikki Porola hinnangul on agressiivsuse ja vägivalla ohu jõudmine Soome olnud mingil määral ka paratamatu.
"Me muutume üha rahvusvahelisemaks, ka niiviisi. Selliseid asju on juhtunud üle Euroopa, muu hulgas meile lähedases Skandinaavias. Nüüd on siis meie kord sellega silmitsi seista. Ametivõimude seisukohalt on tegemist muidugi kõike muud kui teretulnud arenguga."
Politsei ongi pidanud oma tegevuses uue reaalsusega kohanema.
"Püüame olla kampaaniapaikades kohal nii palju kui suudame. Lisaks muidugi uurime kuritegusid, mida on n-ö seinast seina: au haavamisest kuni ähvardamise ja kehalise väärkohtlemiseni."