Ühelgi parteil ei õnnestunud pälvida 20-protsendilist toetust ja see tähendab, et võimukõnelused on tõenäoliselt väga keerulised. Peaminister Juha Sipilä Keskerakond sai tõsise hoobi - partei toetus kukkus viimase saja aasta halvimale tasemele, teatas Yle otseblogi.

Eelhääletusel osales 36,1 protsenti valijatest ehk rohkem kui 1,5 miljonit inimest.

Valimisaktiivsus oli 72 protsenti.

Olukord, kui loetud oli 100 protsenti häältest. Autor: Yle

Esimesel kohal on sotsiaaldemokraadid 17,7 protsendiga ning neile järgnevad Põlissoomlased 17,5 protsendiga. Järgnevad Koonderakond (17,0%), Keskerakond (13,8), Roheline Liit (11,5%), Vasakliit (8,2%), Soome Rootsi Rahvapartei (4,5%), Kristlikud Demokraadid (3,9%) ja Sinine Tulevik (1%). Muud parteid said kokku 2,9 protsenti häältest.

200-kohalises parlamendis annaks see sotsidele 40 kohta ja kohe nende järel oleksid Põlisoomlased 39 kohaga. Koonderakond saaks 38 kohta. Keskerakond kaotab 18 kohta ning neile jääb uues parlamendis 31 kohta. Ülejäänud kohad oleksid nii: Roheline Liit (20), Vasakliit (16), Soome Rootsi Rahvapartei (9), Kristlikud Demokraadid (5). Kaks kohta läks üksikkandidaatidele - parlamenti pääsesid Mats Löfström ja Harry Harkimo.

Kohtade arvu parlamendis kasvatasid sotsiaaldemokraadid (+6), Põlissoomlased (+1), Koonderakond (+1), Roheline Liit (+5), Vasakliit (+4). Kohtade arv jäi samaks Rootsi Rahvaparteil ja Kristlikel Demokraatidel. Keskerakond kaotas 18 kohta.

Olulisemaid detaile:

* Keskerakond sai viimase saja aasta kõige halvema tulemuse. Keskerakond kaotas parlamendis 18 kohta ja oli ainus uues parlamendis osalev partei, mis kohti kaotas. Peaminister Juha Sipilä tunnistas samuti, et tema partei on valimiste suurim kaotaja.

* uue valitsuse moodustamine saab olema ilmselt väga keeruline, sest jõudude vahekord nelja esimese partei vahel on väga väike ehk jääb vahemikku 14 protsendist 18 protsendini;

* olukorda, kus ükski partei, isegi mitte valimiste võitja, ei kogu 20 protsenti häältest, pole Soome poliitikas varem juhtunud. Lähim sarnane tulemus oli 2011. aastal, kui Koonderakond võitis valimised toetusega 20,4 protsenti;

* kõige rohkem hääli kogus Põlissoomlaste esimees Jussi Halla-aho, kes kogus rohkem kui 30 000 häält. Sellega ületas ta praeguse presidendi Sauli Niinistö kunagist ja 20 aastat püsinud rekordit. Temale järgnesid Vasakliidu Li Andersson ja Koonderakonna Antti Häkkänen;

* rahandusminister Petteri Orpo juhitud Koonderakonnal õnnestus parlamendis üks koht juurde saada ja seda hoolimata asjaolust, et tegu on senisesse valitsuskoalitsiooni kuuluva parteiga. Eksperdid on seda seletanud väitega, et lõpetava valitsuse samme majanduse ja sotsiaalvaldkonna reformimisel on olnud Keskerakonnal oma valijatele raskem seletada kui parempoolsel Koonderakonnal;

* senine valitsuspartei Sinine Tulevik, mis tekkis 2017. aasta suvel Põlissoomolaste lõhenemise käigus, parlamenti ei pääse, sest nende toetus ei küündinud isegi ühe protsendini;

* parlamendi liikmete hulgas ei ole veteranpoliitik Paavo Väyryneni. Keskerakonna omaaegne juht kandideeris nüüd oma järjekordse uue partei - Seitsme Tähe Liikumise - eesotsas. Parlamendist langevad koos kogu oma erakonnaga välja näiteks kaitseminister Jussi Niinistö, kultuuriminister Sampo Terho, tööminister Jari Lindström ja sotsiaalminister Pirkko Mattila. Märkimisväärne on ka tuntud koonderakondlase Susanna Koski lahkumine parlamendist;

* Parlamenti pääseb ka kunagine koonderakondlane, nüüd liikumist Nyt esindav tuntud ärimees Harry "Hjallis" Harkimo.;

* parlamendis jätkab skandaalse kuulsusega Põlissoomlaste poliitik Teuvo Hakkarainen, temaga liitub nüüd ka parteikaaslane Sebastian Tynkkynen;

* ülevaate Soome parlamendi uuest koosseisust saab SIIN.

SDP ei välista enam koostööd põlissoomlastega

Valimiskampaania ajal väljendasid paljud erakonnad suurt kahtlust valitsusvastutuse jagamise üle Põlissoomlastega, kes on ärgitanud piirama sisserännet pea nullini, ning nimetanud võitlust kliimamuutuste vastu hüsteeriaks.

Rinne, kes pidas tulemust sotsidele väikeseks pettumuseks, ei välistanud siiski koostööd ka Põlissoomlastega. Ta lubas saata kõigile erakondadele, ka põlissoomlastele küsimustiku, vahendas BNS.

"Samad küsimused lähevad teele kõigile erakondadele. Vastuste põhjal hindame, kellega võib püüda valitsuskõnelusi edasi viia," lausus Rinne, kelle sõnul on tema partei jaoks tähtis väärtuste teema.

Arvamusküsitlused näitasid viimasel ajal Põlissoomlaste toetuse kasvu

Soome ringhäälingu YLE viimase arvamusküsitluse järgi oli kõige suurem toetus ehk 19 protsenti sotsiaaldemokraatidel, põlissoomlaste poolt kavatses hääletada 16,3 protsenti.

Kolmanda tulemuse pidi tegema paremtsentristlik Koonderakond, mida toetas eelmisel nädalal tehtud küsitluse ajal 15,9 protsenti valijaid.

Erakordne on aga see, et senisele peaministriparteile, Keskerakonnale ennustati saja aasta kõige kehvemat tulemust - viimase küsitluse andmeil toetas neid 14,5 protsenti.

Ka uuringute kohaselt oli esimest korda Soome valimiste ajaloos kõigi parteide toetus alla 20 protsendi, raskendades tugeva valitsuse moodustamist.

See aga tähendab, et oodatava mitmeparteilise valitsuse programmis lubatakse kõigile kõike, mis teeb riigi juhtimise keeruliseks, vajalikud reformid ei edene ja suureneb valitsuskriiside tõenäosus.