Keelu seadmist Sedovi sisenemisele kinnitas "Aktuaalsele kaamerale" Eesti välisministeerium.

Venemaa suursaatkond Eestis teatas, et hindab otsust keelata purjeõppelaeva Sedov sisenemine Eesti territoriaalvetesse Eesti ametivõimude ebasõbralikuks teoks. Saatkond märgib, et purjeõppelaeva Sedov pidi Eestit külastama sel nädalavahetusel ehk vahetult enne Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi visiiti Moskvasse. 

Saatkond märkis avalduses, et Tallinna elanikud mäletavad purjeõppelaevade Sedov ja Mir külaskäiku eelmise aasta septembris ning paljud Eesti pealinna elanikud ootasid võimalust uuesti külastada Sedovi, mille esialgne välimus on pärast remonti taastatud.

Tänavu märtsis avalikustatud aastaraamatus märkis välisluureamet, et Venemaa tsiviillaevad täidavad üha sagedamini Venemaa luureametite ülesandeid ning kasvanud on tsiviilaluste, sealhulgas ka suurte purjelaevade kasutamine mõjutustegevuses.

Aastaraamat toob näiteks Tallinna merepäevade sagedase külalise – Peterburis paikneva õppepurjeka Mir, mille pardal paikneb Vene kaasmaalasteorganisatsiooni – fondi Russki Mir statsionaarne Merel Paiknev Vene Keskus.

Mullu septembris külastasid Tallinna maailma suurimate purjeõppelaevade hulka kuuluvad Sedov ja Mir. Laevad olid tasuta avatud kõigile huvilistele.

117,5-meetrine purjelaev Sedov on neljamastiline parklaev ja üks maailma suurematest purjeõppelaevadest. Alus on 1921. aastal Saksamaal ehitatud kaubalaevaks, laeva esialgne nimi oli Magdelene Vinnen II, seejärel Kommodore Johnsen. 1945. aastal läks laev reparatsioonina Nõukogude Liidule ning sai uue nime vene polaaruurija Georgi Sedovi järgi.

Praegu on Sedov purjeõppelaev, mille pardal treenivad kadetid Murmanski, Peterburi ja Arhangelski mereakadeemiatest. Laev osaleb sagedasti suurtel rahvusvahelistel purjeregattidel ja on regulaarselt osa võtnud ka 2021. aastal Tallinnasse jõudvast maailma suurimast purjeõppelaevade avamereregatist The Tall Ships Races.