"On selge, et kohtumine Vene riigipeaga saab olema keeruline ühel või teisele viisil," rääkis Luik kolmapäeval ERR-i veebisaates "Otse uudistemajast". "Üks võimalus, et võidakse mängida protokolliga," märkis Luik, viidates sellele, et kohtumise täpne kellaaeg ei ole siiani teada.

"Teiselt see, millest räägitakse," lisas endine diplomaat, rõhutades, et Venemaa liidrid on kohtumisteks oma välisriikide kolleegidega alati väga hästi ette valmistunud ning sama võib eeldada ka Kaljulaid.

"Selge, et ka Venemaa tuleb laua taha oma agendaga. Vene diplomaatiat iseloomustab see, et nad on väga sisulised ja inertsed. Piltlikult öeldes seda, et joome jalg üle põlve teed - seda ei juhtu. Venelased võtavad kohe keerulised teemad lauale," rääkis Luik. "Vene pool on alati väga hästi ette valmistatud ja valmis minema detaili, kui tõstatab mõne teema," rõhutas Luik.

Kui Eesti mainib Euroopa Liidu ühispositsioonist lähtuvalt kindlasti ära Ukraina teema, siis samuti on ka Moskval Eesti jaoks ebamugavaid teemasid varuks, märkis Luik. Kindlasti mainitakse ära venekeelsete olukord Eestis ning Luige hinnangul võib üheks teemaks saada Balti riikide lahtiühendamine Vene elektrivõrgust ning sidumine mandri-Euroopa riikide võrguga. "Desünkroniseerimine on teema, mida Putin ise on korduvalt tõstatanud, kuna see nõuab ka Venemaalt investeeringuid. Ja samas on siin ka Eesti väga konkreetne huvi," rääkis ta.

ERR-i ajakirjaniku Anvar Samosti küsimusele, mis võiks olla Venemaa huvi kohtumiseks naabrist väikeriigi juhiga, ütles Luik, et ehkki Lääne liidrid kohtuvad Venemaa juhtidega, on selliseid kokkusaamisi siiski vähe ning ka Vene liidrid tahavad saada infot otseallikast. "Arvestades, et Putinil väga palju kohtumisi Euroopa liidritega ei ole, siis selline dialoog pakub talle huvi, et infot saada, argumente kuulada, dialoogi pidada," rääkis Luik.

Samas võib Eesti delegatsioon arvestada, et neid tabavad Vene poole süüdistused, kuna Vene eliit ei pea Lääne kehtestatud sanktsioone õigustatuks. "Kuigi meie poliitika Venemaa suhtes on vägagi õigustatud, siis venelased seda nii ei näe. Venemaal on levinud kibestumine eliidi hulgas. Seepärast sellistel kohtumistel elatakse ennast välja, kasutatakse võimalust. Üldine seisukoht on, et Lääs on nende vastu ühinenud ja survestavad, et mitte lasta Venemaad tõusta põlvilt jalgadele," rääkis Luik.

Kaitseminister rõhutas siiski, et lõplikult ei ole teada, mis kohtumisel juhtuma hakkab, kuna erinevalt lääneriikide tavalisest praktikast, kus antakse juba enne kohtumist aimu selle eesmärkidest, Moskva nii ei tee. "Vene pool võib tegutseda ootamatult," tõdes Luik.

Rääkides, mida oleks Eestil kohtumisest võita, leidis Luik, et eelkõige on kasulik otseallikast info saamine, kuid on ka mitmeid kahepoolsete suhete küsimusi, mida saaks käsitleda. "See on kindlasti väga kasulik. Aastaid räägiti meiega Venemaast, kuna me asume Venemaa lähedal ja me oleme kunagi tema poolt alla neelatud olnud. Tänseks me hakkame oma Vene-ekspertiisi minetama. Ja see kohtumine annab väga hea sissevaate, millega Venemaa tegeleb, millised on tema vaated," rääkis Luik.

Kaitseminister tõi näiteks Soome, kus Venemaa kajastamisele pühendub suur hulk ajakirjanikke ja teadlasi. "Meie oleme selle suuresti minetanud. Ma ei räägigi keeleoskusest, Venemaal pole isegi korrespondente peale ühe," rääkis Luik. Tema hinnangul võiks Venemaad palju laiemalt kajastada, kuna see on suur riik, mille mõju Eestile on väga lai, sealhulgas ka Lääne kaudu. Samuti võiks ülikoolide juures käivitada Venemaa-uuringud, leidis Luik. Lisaks on mõlemad pooled huvitatud kultuurivahetusest ning Eestis õpib üle 400 Vene üliõpilase, samuti on päris palju Eesti tudengeid Venemaal, lisas ta.

Luik nõustus Samosti küsimusepüstitusega, kas kohtumise edu näitaks see, kui teatatakse valmisolekust uute kokkusaamiste korraldamiseks.

"Ma arvan, et see kindlasti oleks (hea märk - ERR), sest see näitab, et kohtumisel saavutati kontakt ja ei mindud tülli. Aga tasub ka arvestada, et mida rohkem neid kontakte, seda sisulisemaks need muutuvad," rääkis Luik ning meenutas, et Vene-kontaktid on alati väga tugevalt seotud Eesti sisepoliitikaga, tuues näiteks piirilepingu.

President Kaljulaid sõidab neljapäeval Moskvasse, kus avab renoveeritud saatkonnahoone ning kohtub ka Vene presidendiga.

Luik on olnud nii kaitse- kui välisminister ja töötanud diplomaadina, olles aastatel 2013-2015 Eesti suursaadik Venemaal.