Uue riigikogu esimene teledebatt kulges süüdistuste loopimise vaimus ({{commentsTotal}})

Foto: ERR

Riigikogu 14. koosseisu esimeses teledebatis koalitsiooni ja opositsiooni esindajad ühist keelt ei leidnud ning lisaks vaidlusele väärtuste üle jäädi eriarvamusele ka selles, kas koalitsioonilepe on sisutühi või hoopis üks läbi aegade paremaid.

Keskerakonna aseesimees Jaanus Karilaid ei olnud nõus väitega, nagu oleks peaministripartei taandunud valimiste eel antud lubadustest tõsta erakorraliselt pensione ja õpetajate palku ning aktsiise langetada.

"Me pole ühestki lubadusest taandunud. Riigieelarvestrateegia arutelu on kohe-kohe ukse ees, vaatame täpsustunud prognoosid üle. On näha, et ametnikud tõesti on ka vahel eksinud ja eks me vaatame, et muutub keskkond meie ümber, kuidas käituvad erinevad turud. Igal juhul me pole loobunud oma lubadustest ja lähiaeg toob ka selgust tähtaegade suhtes," lausus ta.

Reformierakonna juhatusse kuuluv Hanno Pevkur ei pidanud tõenäoliseks, et peaminister varem riigi rahanduse arvatust kehvemast seisust ei teadnud.

"Rahandusministeerium annab kindlasti peaministrile regulaarselt ülevaadet maksude laekumisest ja samamoodi maksuprognoosidest, millised ootused on," sõnas ta ja ütles, et hambutu koalitsioonilepe tähendab, et tegelikult on vaja hakata kulusid kokku tõmbama. "Mind teeb küll murelikuks see, kui tulevane rahandusminister ja ka siseminister ütlevad, et nemad lähevad oma poliitikat ellu viima, kes ei tule kaasa, otsigu endale uus töö. /.../ Palun austage seda sõltumatust, mis on rahandusministeeriumi ekspertidele ka antud seaduse järgi."

EKRE juhatuse liige Jaak Madison ütles, et iga rahandusministeeriumi ametnik peab oma töös pingutama selle nimel, et tema prognoosid ei oleks järjekindlalt ja korduvalt ekslikud.

"Ja ma pole nõus kindlasti sellega, et ma pean uskuma sada protsenti pimesi iga ametnikku, et ta teeb oma tööd kõige neutraalsemal viisil ja mitte lähtudes mingist poliitilisest agendast. Kui keegi seda usub, siis ma ütleks, et see inimene on väga rumal poliitik," sõnas Madison.

Reinsalu: suur pettumuste laine oli ka 2015. aastal

Rääkides valimiste järel tekkinud õhkkonnast ja ühiskonna lõhestumisest, tõi Isamaa eestseisuse liige Urmas Reinsalu välja, et ka näiteks 2015. aastal oli suur pettumuste laine ja Vabaerakonna reiting kerkis 20 protsendini.

"See, et inimesed väljendavad oma tahet, on demokraatia tugevuse, mitte nõrkuse märk," lausus ta. "Igal inimesel peab olema õigus oma arvamusele."

Sotsiaaldemokraatide esimees Jevgeni Ossinovski sõnas, et praegust protesti ühiskonnas mõne varasema, näiteks kütuseaktsiisi vastase protestiga võrrelda on kohatu, sest esimest korda on meil valitsusse saamas erakond, kes ütleb, et osa inimesi meile ei kõlba ja mingu nad Kanadasse, kui ei meeldi, et ajakirjanikud hoidku suu kinni või küsigu õigeid küsimusi, et ämmaemandad on tapjad ning kohtunike pead peavad veerema, kui nad ei tee õigeid otsuseid.

"Teie lähenemine poliitilisele võimule on see, et on mingid tülikad seaduslikud õigusriigi piirid, millest tuleb üle saada. Kui me prognoose ei usu, teeme ise oma prognoosid. Kui meile kohtuotsused ei meeldi, siis laseme need kohtunikud lahti. Saate aru, see on probleem," lausus ta EKRE suunas.

Madison tõdes, et valimistel oligi inimestel selge valik, millist väärtusruumi nad tahavad.

"Kas tahame valida erakonna, kes ei tunnista probleeme abortidega ehk sündimata laste tapmisega, kas tahame väärtusruumi, kus ajakirjanikud võivad ollagi kallutatud, mitteneutraalsed, mitteobjektiivsed," loetles ta.

Saatejuhi märkusele, kas väljendus nagu "marutõbine koerapöörirohtu söönud peavoolumeedia" (nii rääkis hiljuti EKRE rahandusministrikandidaat Martin Helme - toim) on okei, vastas Madison, et tema pole niimoodi väitnud ja iga inimene vastutab oma sõnade eest ise.

"Ma ei kiida heaks väga ründavaid sõnavõtte ja mina neid sõnu pole kasutanud," lausus Madison.

Reinsalu rõhutas, et Eesti oli õigusriik eelmise valitsuse ajal ja jääb selleks ka järgmise ajal, ärevust ei tohiks õhutada ning põhiseadus jääb kehtima.

Karilaid leidis, et mõne erakonna koalitsioonipartnerina välistamise jutt ei ole siiras, vaid poliittehnoloogiline võte, et luua kellestki tondikuju. "Nii et need välistamise jutud just loovadki hirme. Vaata hirmudele otsa, tee koostööd ja otsi lahendus. Ära tee hirme suuremaks, sa lõhestad ühiskonda," õpetas ta.

Reinsalu nimetas Keskerakonna, EKRE ja Isamaa koalitsioonilepet Eesti vabanemisjärgse aja paremuselt teiseks pärast Mart Laari valitsuse 1992. aasta oma. "See on parim koalitsioonilepe, mida on väärtuspõhiselt selles parlamendis võimalik kokku panna," lisas ta.

Ossinovski lausus, et tema hinnangul on nägemus, mida EKRE juhtkond ajab, vastuolus ühiskonna pikaajaliste huvidega ning ta ei pidanud tõenäoliseks, et valitsusse jõudes nende väljaütlemised mahenevad. "Minu arusaam on, et seda ei juhtu ja Jüri Ratas jääbki vabandama selle eest, mida nad järjekordselt skandaalset päevast päeva ütlevad," sõnas sotside juht.

Toimetaja: Karin Koppel



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: