Riigikohus ei andnud rohelistele valimiskautsjoni kaebuses õigust ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Erakond Eestimaa Rohelised lipp puu ümber.
Erakond Eestimaa Rohelised lipp puu ümber. Autor/allikas: Anna Aurelia Minev/ERR

Riigikohus ei rahuldanud reedel erakonna Eestimaa Rohelised kaebust neile kautsjoni tagastamata jätmise kohta.

Rohelised esitasid riigikogu valimistel kandideerimiseks 125 kandidaadist koosneva nimekirja ning vastavalt riigikogu valimise seadusele tasus erakond enne kandidaatide registreerimiseks esitamist rahandusministeeriumi arvelduskontole 62 500 eurot kautsjonit.

Roheliste kandidaatide said riigikogu valimistel üle riigi 1,8 protsenti häältest.

Vabariigi valimiskomisjon tegi 28. märtsil otsuse, millega tagastati kautsjon nendele erakondadele, kelle kandidaadid kogusid riigikogu valimistel üle riigi vähemalt viis protsenti häältest. Rohelistele kautsjonit ei tagastatud ning see arvati riigituludesse.

Rohelised esitasid 1. aprillil vabariigi valimiskomisjoni kaudu riigikohtule kaebuse vabariigi valimiskomisjoni otsusele. Komisjon saatis 3. aprillil roheliste kaebuse riigikohtule edasi.

Rohelised leidsid, et vabariigi valimiskomisjoni tegi kautsjoni mittetagastamise otsuse põhiseadusvastase sätte alusel ning taotles riigikogu valimise seaduse tunnistamist põhiseadusvastaseks osas, milles see ei võimalda tagastada kautsjonit erakonnale, kelle kandidaadid ei kogunud üle riigi kokku vähemalt viis protsenti häältest.

Rohelised märgivad, et nad on väikese käibemahuga erakond, kelle kogutulu majandusaasta aruande kohaselt oli 2017. aastal 22 173 eurot ja 2016. aastal 14 121 eurot. Rohelised lõpetasid 2017. aasta majandusaasta 9824 euro suuruse kasumiga ja 2016. aasta 5908 euro suuruse kasumiga ning seetõttu on 62 500 eurost ilmajäämine nende jaoks intensiivse mõjuga.

Ehkki riigikohtu hinnangul riivavad nii kautsjoni tasumise kohustus kui ka kautsjoni riigituludesse kandmine erakonna omandipõhiõigust ning erakonna õigust osaleda valimistel, asus riigikohus seisukohale, et nii valimiskautsjonil kui selle riigituludesse kandmisel on põhiseadusega kooskõlas olev eesmärk.

Riigikohtu sõnul aitab valimiskautsjon kaasa valitava esinduskogu suuremale esinduslikkusele, kuna ebatõsiste kandidaatide kergekäelist ülesseadmist takistades väheneb kaotsi minevate häälte hulk. Kautsjoni tasumise kohustus kaotaks suuresti mõju, kui kautsjon kõigile kandidaatidele pärast valimisi tagastataks.

Lisaks selgitas riigikohus, et valimiskünnist mitte ületanud, ent piisavalt hääli kogunud erakondadele makstakse sõltuvalt valimistulemusest riigieelarvelist toetust. Õigus saada toetust tekib juhul, kui erakond kogub vähemalt kaks protsenti häältest. Seega ei nõustunud riigikohus roheliste seisukohaga, et riigikogu valimistel osalenud erakondi koheldakse põhjendamatult erinevalt – erinevat kohtlemist õigustab erinev valimistulemus.

Allikas: BNS

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: