Kõlvart: kõik Eestis elavad inimesed on suuremas plaanis eestimeelsed ({{commentsTotal}})

Foto: Anna Aurelia Minev/ERR

Vastne Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart ütles intervjuus Vikerraadio saatele "Uudis +", et suures plaanis on kõik Eestis elavad inimesed eestimeelsed ja eesti keele tähtsust ei sea keegi küsimärgi alla.

Saatejuht Arp Müller küsis Kõlvartilt, kuidas ta vastab nendele inimestele, kes kardavad, et tema Tallinna linnapeaks valimisega võiks alata justkui hiiliv venestamine.

"Ma saan aru, et Tallinna linnapea, kes on 100 aasta jooksul esmakordselt just venekeelne linnapea, võib tekitada nii küsimusi kui ka pingeid. Minu eesmärk on teenindada tallinlasi sõltumata minu emakeelest aga ka inimeste emakeelest ja rahvusest. Ausalt öeldes minu päris ei saa aru, mida see venestamine peaks tähendama iseseisvas Eestis, Eesti pealinnas," vastas Kõlvart.

Müller selgitas, et ilmselt peetakse selle all silmas seda, et piisavalt kiiresti ei kulge üleminek eestikeelsele õppekeelele Tallinna venekeelsetes koolides ja et koolide direktoriteks ei valita eestimeelseid inimesi jne.

"Selline definitsioon nagu eestimeelne või venemeelne ei ole minu jaoks arusaadav. Ma arvan, et Eestis elavad inimesed on suuremas plaanis kõik eestimeelsed," vastas Kõlvart uuesti.

"Kui me räägime eesti keelest, siis ma eile just linnavolikogus rääkisin sellest, et minu jaoks on väga sümboolne, et ma olen valitud Tallinna linnapeaks eesti keele aastal. Ma arvan, et kellegil ei ole mingit kahtlust, miks eesti keel on tähtis Eesti rahvale ja mitte ainult eestlastele, vaid kõigile, kes siin elavad," lisas ta.

Kõlvarti sõnul ei ole ka probleemi sellega, et venekeelsed inimesed ei soovi õppida eesti keelt. "Me näeme, et kui avatakse kursuseid, siis õppijad on olemas 15 minutiga. Ka kõik lapsevanemad soovivad, et nende lapsed õpiksid eesti keelt. See muidugi ei tähenda seda, et ilmtingimata ka füüsikat ja matemaatikat on vaja õppida eesti keeles. Ma arvan, et soov on olemas, avalik sektor peab looma rohkem võimalusi eesti keele õpetamiseks ja sellega loomulikult tegeleb eelkõige riik, aga ka Tallinna linn," rääkis Kõlvart.

Küsimusele, kas Tallinn hakkab lähiaastatel ehitama uusi koole ja lasteaedu, vastas Kõlvart, et panustada võiks riigigümnaasiumidele.

"Juba praegu me analüüsime Põhja-Tallinna probleemi. Siin on kaks lahendust. Esiteks me ise näeme vajadust ehitada nii uue kooli kui ka lasteaia. Uue kooli puhul on ka koht olemas, see on Sõle tänaval, kus seisab endine kooli hoone. Ka lasteaia jaoks on võimalik see koht leida. Teine suund on koostöö riigiga. Me näeme, et me saaksime haridus- ja teadusministeeriumiga arutada riigigümnaasiumi konsteptsiooni. Me jätkuvalt liigume selles suunas, et ka Tallinnasse tuleksid riigigümnaasiumid ja üks nendest võiks olla just Põhja-Tallinna ja Kesklinna piires," rääkis Kõlvart.

Rääkides linnaruumist ja transpordist nentis Kõlvart, et iga aastaga kasvab Tallinnas transpordivahendite arv viie protsendi võrra ning, et kui me praegu ei hakka tegelema nii linnaplaneerimise kui ka teede ehitamisega, siis kümne aasta pärast liiklus Tallinnas seisab.

"Ja kui me võtame arvesse veel selliseid suuremaid projekte, millest on praegu palju juttu, seesama Tallinn-Helsingi tunnel, siis see on väga ilus, huvitav ja ka vajalik projekt, aga millegipärast pole keegi rääkinud ja analüüsinud, milline on mõju Tallinna liiklusele, sest kindlasti transiittranspordi arv kasvab mitu korda," sõnas Kõlvart.

"Kõik need asjad tuleb praegu ette näha. Ka Rail Balticu ehitamine omab oma mõju," lausus ta.

Tallinna peatänava projekti lõpuni ehitamist tuleks värske meeri hinnangul hinnata koos kõikide riskidega.

"Enne selle projekti käivitamist peaksime me sügavamalt läbi analüüsima, mis toimub praeguste arendustega, kas Estonia puisteel, Maakri kvartalis jne. Ja kui me näeme, et need arendused toovad juurde nii inimesi kui ka transpordivahendeid, siis sellega tuleb arvestada," rääkis Kõlvart.

"Üks võimalus on ehitada teid juurde nii palju kui on võimalik ja anda eratranspordile rohkem võimalust. Või siis piirata liiklusvõimalusi kesklinnas ja suunata eratransporti linna ümber. Probleem seisneb sellest, et täna pole seda transporti kuskile suunata," lausus ta.

Kõlvart rääkis, et ühistransport võiks pakkuda tulevikus alternatiivi autoga sõitmisele, selleks peaks olema ühistransport maksimaalselt mugav. "Aga ka eratranspordi puhul see motivatsiooni loomine peab olema positiivne. Inimene peab tundma, et ühistranspordiga on tõepoolest mugavam," rääkis Kõlvart.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: