Kõlvart: minu tulekuga linnapeaks tekivad mõnedel inimestel väga suured hirmud ({{commentsTotal}})

Mihhail Kõlvart
Mihhail Kõlvart Autor/allikas: Anna Aurelia Minev/ERR

Eeloleval neljapäeval suure tõenäosusega Tallinna linnapeaks valitav Mihhail Kõlvart ütles, et tema valimine linnapeaks võib tekitada osadel inimestel hirme ja pingeid ning aus oleks seda tunnistada.

"Ja ma kujutan ette, et seoses minu tulekuga linnapeaks tekivad mõnedel inimestel ka väga suured hirmud," ütles Kõlvart ajalehele Pealinn antud pikemas usutluses.

"Pärast Erast Hiatsintovit (linnapea aastal 1905 – Pealinn) olen ma esimene venekeelne linnapea, see võib tekitada pingeid ning aus oleks seda ilmselt tunnistada. Minu eesmärk on aga kindlasti töötada kõigi linnaelanike heaks sõltumata sellest, mis on minu või nende emakeel," sõnas Kõlvart.

Kõlvart rääkis, et Tallinna arendamine on keeruline, kuna üheltpoolt tuleb säilitada nii ajaloolisi kui ka keskkondlikke väärtusi, aga teisalt tuleb arendada nüüdisaegset linnasüsteemi.

"Need eesmärgid on tihti üksteisega vastuolus, kui rääkida näiteks linnaplaneerimisest või liikluskorraldusest. Me peame kogu aeg otsustama, mis on tähtsam – kas keskkonna täielik säilitamine endisel kujul või siis edasiminek."

Näitena tõi Kõlvart Reidi tee, mille kohta on keskkonnaorganisatsioonid ja - kaitsjad teinud palju kriitikat.

"Igal aastal kasvab autode arv Tallinnas umbes viie protsendi võrra. Kui meil säilib vana liiklussüsteem, siis kümne aasta pärast linn põhimõtteliselt seisab. Peame juba praegu mõtlema, kuidas muuta linnaruumi nii, et inimesed pääseksid ka tulevikus võimalikult kiiresti ja mugavalt liikuma, ning mõtlema siin väljaspool harjunud raamidest."

Kõlvarti sõnul tuleb ette kujutada üldist linnapilti – kuidas arendatakse näiteks kinnisvara Tallinnas või kuhu soovitakse jõuda 10-20 aasta pärast.

"Küsimus pole vaid linnaplaneerimises, vaid ka linna teenuste pakkumise süsteemis. Kui kusagile ehitatakse maju, siis tuleb sinna rajada koole ja lasteaedu. Seal, kus liiguvad inimesed, tuleb ehitada turvalisi teid, ning peame elanikele looma võimalikult rohelise elukeskkonna."

Kõlvarti sõnul peab muutuma ka haridussüsteem, sest iga aastaga kasvab ühiskonnas erivajadustega laste arv.

"Me ei ole praegu selleks piisavalt valmistunud. Hariduse ja sotsiaalvaldkonna vahel on vaja arendada suuremat koostööd ja sünergiat, et lapsevanem ei peaks jooksma kabinetist kabinetti, vaid lapsed saaksid kiiresti abi."

Toimetaja: Urmet Kook



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: