Tartu ülikooli kolledžid vaevlevad rahahädas ({{commentsTotal}})

Foto: ERR

Tartu ülikooli regionaalsed kolledžid on hädas alarahastamisega ning Viljandi kultuuriakadeemia on seetõttu viimasel ajal vähendanud personali ja peatanud arendustegevuse. Viimases hädas pöördus akadeemia Viljandi linnavalitsuse poole, kellelt palub rahalist abi.

Kuus aastat tagasi õppis Viljandi kultuuriakadeemias üle 1000 üliõpilase. Siis otsustas ülikool viia infohariduse osakonna Tartusse ning pärast seda on Viljandis olnud 700 üliõpilast, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Me ise oleme väga uhked ja rõõmsad selle üle, et me oleme suutnud ajal, mil kõrghariduses tervikuna siiski üliõpilaste hulk on märkimisväärselt langenud, säilitada üliõpilaste hulka," ütles TÜ Viljandi kultuuriakadeemia õppedirektor Ave Matsin.

Tõsi, ülikoolipoolne rahastus pole viimastel aastatel muutunud, püsides vahemikus 3,2 kuni 3,7 miljonit eurot aastas, kusjuures üle 70 protsendi sellest rahast kulub palkadeks. Aga siin ongi probleemi allikas.

"Ja kui palgad peavad tõusma, sest ümberkaudsed palgad tõusevad, siis just see on kõige suurem murekoht. Tegelikult sellises mahus ja sellise rahastusega me ei ole varsti võimelised enam õppetööd läbi viima," ütles Matsin.

Et kultuuriakadeemia saaks tänavuseks aastaks vastu võtta tasakaalus eelarve, tuli tublisti kokku hoida ja kinni keerata kõik arenduskraanid.

"Me tegelikult ikkagi vähendame personali hulka, vähendame inimeste koormuseid ja see selles mõttes pikas perspektiivis kindlasti ei ole jätkusuutlik," tõdes Matsin.

Viljandi linnavalitsus pole kultuuriakadeemia abipalvet veel arutanud ja teeb seda alles pärast uue valitsuse ametisseasumist.

"Mul on väga kurb sellist kirja lugeda. Me oleme väga uhked Viljandi kultuuriakadeemia üle ja minu meelest on see väga piinlik, et Eestis on üldse selline olukord tekkinud, et kõrgharidus on jäänud sellisesse olukorda," kommenteeris Viljandi abilinnapea Janika Gedvil.

Tartu ülikooli rahastamismudel toetab teadustööd, kultuuriakadeemia pakub aga peamiselt praktilist õpet. Seepärast on kultuuriakadeemia hinnangul oluline, et riik väärtustaks senisest enam regionaalseid kolledžeid kui kompetentsikeskusi, mis aga eeldab riigi lisarahastust.

Rektor: kolledžid vajavad aastas lisaks 900 000 eurot

Tartu ülikooli rektori Toomas Asseri sõnul vajavad Narva, Pärnu ja Viljandi kolledžid aastaseks lisarahastuseks 900 000 eurot. Lisaraha taotlust toetab ka haridusministeerium.

Tartu ülikooli senat tegi juba möödunud sügisel pöördumise haridusministeeriumile, et leida kolledžite tegevuskulude jaoks lisaraha. Nii Tartu ülikool kui ka haridusministeerium näevad seda, et kolledžite lisaraha ei peaks tulema tegevustoetuse arvelt, vaid teistelt ministeeriumitelt, kuna kolledžid ei tegele üksnes õpetamisega, vaid neil on ka laiem regionaalne mõju.

"Tegemist on suurema probleemiga kõrgkoolide rahastamises, kus viimase kümne aasta jooksul on riigi poolt rahastatava üliõpilase kohta tõus olnud umbes 20 protsenti samal ajal, kui palgad ja muud kulud on tõusnud üle 60 protsendi," selgitas haridusministeeriumi kõrghariduse ja teaduse asekantsler Indrek Reimand.

"Näiteks Narva kolledž, mis on kõige keerukamas olukorras praegu, vajaks suurusjärgus pool miljonit eurot aastas. Aga tõenäoliselt peab teisiti käsitlema teisi kolledžeid ja võimalik, et see, mis on kohaldatav Narvale, see võib olla ka Kohtla-Järvel olevale TalTechi kolledžile. Narva, Pärnu ja Viljandi kolledžitel summarne lisaraha oleks 900 000 eurot," rääkis Asser.

Asser kinnitas, et praegu ei ähvarda ühtki nende kolledžit kinnipanek. Ka Indrek Reimandi sõnul ei ole ohtu, et kolledžid tuleks rahapuudusel sulgeda. Tulevik aga just roosiline ei paista, sest rahandusministeeriumi kevadprognoosist on näha, et majanduskasvule vaatamata on riigieelarve nii nominaalses kui struktuurses puudujäägis.

"Kahtlemata, kui riigil on üldise rahastamisega probleeme, siis riik peab tegema valikuid ning minu ja ministeeriumi eelistus on, et pigem toetada ajusid kui asfalti, mis tähendab seda, et kogu kärperaskus ei lähe valdkonda, mis investeerivad teadmisse, haridusse, teadusesse, kõrgkoolidesse," ütles Reimand.

"Kolledžeid on ju mitu - mitte ainult Tartu ülikoolil, vaid ka teistel avalik-õiguslikel ülikoolidel - ja vähemalt osa neist vajavad teist käsitlust. Pean silmas neid, mis on Ida-Virumaal. Seal kolledzid ei täida ainult hariduslikku, vaid neil on ka oluline laiem mõju kogu regioonile, et eesti keelt ja kultuuri säilitada. Selles osas peab neid teisiti käsitlema," rääkis Asser.

Toimetaja: Merili Nael



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: