Seadusandjad ärgitavad siseminister Sajid Javidi tegema kõik, mis tema võimuses, et tagada Assange'i väljaandmine Rootsile, juhul kui Rootsi seda taotleb.

Rootsi vägistamissüüdistus pärineb 2010. aasta augustist, mil Stockholmis WikiLeaksi konverentsil Assange'iga kohtunud väidetav ohver kaebuse esitas.

Rootsi prokuratuur otsustas 2017. aasta mais peatada Assange'i seitse aastat kestnud uurimise, öeldes põhjenduseks, et selleks ajaks juba mitu aastat Ecuadori Londoni saatkonnas redutanud süüdistatava kättesaamiseks ei ole mingeid väljavaateid.

Prokuratuuri juht Marianne Ny rõhutas toona, et uurimine võidakse taas avada, kui Assange peaks tulema Rootsi enne tema vastu esitatud vägistamissüüdistuse aegumist 2020. aastal.

Briti võimud vahistasid alates 2012. aastast Ecuadori Londoni saatkonnas redutanud Assange'i neljapäeval pärast seda, kui Ecuador oli tühistanud talle antud asüüli.

Assange vahistati nii Suurbritannia kautsjonitingimuste rikkumise eest kui USA väljaandmistaotluse alusel. USA süüdistab teda salajaste sõjaliste dokumentide ja diplomaatiliste kirjavahetuse avaldamises.