Vanglas viibiv Assange ise Westminsteri kohtus ei olnud, temaga korraldati videosild. 

Kohtuniku küsimusele, kas Assange on väljaandmisega nõus, vastas ta eitavalt. 

"Ma ei taha leppida enda väljaandmisega selle eest, et tegelesin ajakirjandusega, mis pälvis arvukalt auhindu ja kaitses paljusid inimesi," ütles Assange.

Briti kohtunik määras kolmapäeval Assange'ile 50 nädalat vangistust kautsjonireeglite rikkumise eest 2012. aastal. WikiLeaksi asutaja pages Ecuadori Londoni saatkonda 2012. aastal, et vältida väljaandmist Rootsile, kus teda taheti üle kuulata seoses seksuaalse kallaletungi kahtlustusega. 

Assange'i advokaadid on rõhutanud, et nende klient rikkus kautsjonitingimusi, kuna kartis väljaandmist USA-le. Briti võimud vahistasid Assange'i aprillis pärast seda, kui Ecuador oli tühistanud talle antud poliitilise varjupaiga. Assange vahistati nii kautsjonitingimuste rikkumise eest kui ka USA väljaandmistaotluse alusel.

WikiLeaksi asutaja kavatseb võidelda Ühendriikidele väljaandmise vastu, rõhutasid tema advokaadid. USA-s süüdistatakse teda vandenõus Pentagoni arvutisüsteemi häkkimiseks. 

Süüdistuste järgi tegi Assange koostööd endise USA armee luureanalüütiku Chelsea Manninguga, et murda valitsuse arvuti parooli. 

Manning saadeti Ühendriikides salastatud dokumentide lekitamise eest mitmeks aastaks vangi, kuni president Barack Obama tema karistust leevendas. Märtsis vangistati 2017. aasta mais vabanenud Manning uuesti, kuna ta keeldus andmast tunnistusi veebilehe WikiLeaks suhtes algatatud juurdluse raames.

WikiLeaksi peatoimetaja Kristinn Hrafnssoni sõnul on väljaandmistaotlus Assange'i jaoks "elu ja surma küsimus".