"Otsustasin täna uurimise uuesti avada. Endiselt on alust kahtlustada, et härra Assange pani toime vägistamise," ütles riigiprokuratuuri asejuht Eva-Marie Persson ajakirjanikele.

Prokurörid alustavad uuesti esialgset uurimist, mis peatati 2017. aastal ilma Assange'ile süüdistust esitamata. Assange varjas end sel ajal Ecuadori saatokonnas Londonis ning Rootsi võimud lõpetasid süüasja, kuna ei saanud Assange'i küsitleda.

Uurimine taasalgatati ühe väidetava vägistamisohvri advokaadi nõudmisel.

WikiLeaksi asutaja pages Ecuadori Londoni saatkonda 2012. aasta juunis, et vältida väljaandmist Rootsile, kus teda taheti üle kuulata seoses seksuaalse kallaletungi kahtlusega.

Briti võimud vahistasid Assange'i 11. aprillil pärast seda, kui Ecuador oli tühistanud talle antud asüüli. Assange vahistati nii kautsjonitingimuste rikkumise eest kui ka USA väljaandmistaotluse alusel.

Assange'i väljaandmist soovib Briti võimudelt ka USA seoses sellega, et Wikileaksi kaudu avaldati hulganisti Ameerika Ühendriikide salajasi dokumente.