Eesti ei ole vaesemate EL-i riikide elanikele atraktiivne töökoht ({{commentsTotal}})

Maasikad turul.
Maasikad turul. Autor/allikas: Priit Mürk

Tulevane tõenäoline siseminister Mart Helme (EKRE) leidis möödunud nädalal, et Ukrainast tulevatele hooajatöölistele tuleks Eesti uks sulgeda. Eestlasi aga sama töö peale meelitada ei õnnestu. Paraku pole ukrainlastele asendajaid võtta ka EL-i vaesematest riikidest, kes küll võiksid ilma piiranguteta Eestis töötada, ent me pole nende jaoks atraktiivne riik.

Ehkki Euroopa Liidu riikides on tagatud tööjõu vaba liikumine liikmesriikide vahel, ei tungle Eestisse ometi elanikud vaesematest riikidest, nagu Bulgaariast ja Rumeeniast. Ka Läti töötajate hulk Eestis on aasta-aastalt vähenenud. Nõnda ongi päästerõngaks kujunenud Poola vahendusfirmade kaudu või ka otse Eestisse tulevad Ukraina, Valgevene ja Venemaa ajutised töötajad, kes pakuvad abikäsi eeskätt ehituses, aga ka põllumajanduses ja üha enam ka töötlevas tööstuses.

"Eesti töötlev tööstus on täna võrreldes muu Euroopaga, tegelikult ka võrreldes Leeduga väga vähetootlik. See tähendab, et ühe töötaja kohta luuakse väga vähe kasumit ja ka makstakse väga väikseid palku. Küsimus on, kas me tahame seda olukorda säilitada, võimaldades soodsamat tööjõudu, või mitte," ütles SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.

Tema hinnangul tuleks lähtuda sellest, kas tegemist on tsüklilise majandusharuga, st tõusude ja mõõnadega nõudluses nagu ehitus, või hooajalisega nagu põllumajandus, või siis püsiva vajadusega nagu töötlev tööstus. Nestori hinnangul on see otsuse koht, millistel juhtudel võõrtööjõudu kaasata. Näiteks töötleva tööstuse seisukohast ei pruugi see jätkusuutlik lahendus olla, kuid annab ettevõtetele natuke lisaaega olukorraga kohanduda.

"Aga suures plaanis me peame kahjuks ikkagi muutuma tööjõu mõistes efektiivsemaks, et me nii palju inimesi ei kasuta lihtsalt nendes sektorites," lisas Nestor.

Töötlevale tööstusele ja ehitusele tähendaks võõrtööjõu keelamine Nestori hinnangul sisuliselt surmahoopi: "Ehituse hind tõuseks siis veelgi ja osad projektid jääksidki ilmselt tegemata."

Eestis oli möödunud aastal tööga hõivatud 69 protsenti kõigist inimestest, mis on Euroopa Liidu absoluutne tipp, seega oma inimesi rohkem kaasata pole võimalik. Üle jääb ainult tööjõudu sisse tuua, kas siis kolmandatest riikidest või loota EL-i vaesemate riikide elanikkonnale.

Paraku viimaseid Eesti ei tõmba, sest Lõuna-Euroopa vaesematest riikidest on Eestisse lihtsalt geograafiliselt mõttetu tulla. Nende naabrusesse jääb parema elatustasemega riike, kuhu näiteks Bulgaariast ja Rumeeniast tööle käiakse.

"Tuttavad hollandlased kasutavad väga edukalt rumeenlasi, aastaid, aastakümneid. Ma ei tea, kui palju on neil kilomeetreid sõita Hollandisse, aga ilmselgelt Eestisse oleks neil pikem maa tulla. Me peaks vaatama oma lähiriikidest," ütles Eesti suurima maasikakasvataja OÜ Kindel Käsi omanik Helen Kaskema, lisades, et Rumeeniast pole nende juures töötamise vastu seni keegi huvi tundnud. Samas nad kindlasti kaaluksid seda võimalust, kui soovi avaldataks.

Talle sekundeerib Nestor.

"Kui me nüüd kaardi peale vaatame, siis siit Rumeeniasse neid kilomeetreid ikkagi on ja vahepeale jääb ka päris palju atraktiivseid sihtkohti. Näiteks rumeenlaste jaoks on eeskätt keele tõttu olnud väga atraktiivne sihtkoht Itaalia. Kuna need on suhteliselt sarnased keeled, siis see on midagi sarnast nagu meil Eesti ja Soomega. Eeldada, et Rumeeniast massiline tööjõud hakkaks Eestisse jõudma, on pisut palju oodatud, kuigi eks tegelikult on sealt ju ka tuldud, kuid need numbrid ei ole niivõrd suured," ütles Nestor.

Ometi on ka Lätist järjest vähem töötajaid Eestisse tulnud, ehkki näiteks Maxima jaekett on varem seda võimalust usinalt kasutanud. Ent Läti elatustase on Eestile pisut lähemale jõudnud, nii et massiliselt lõunanaabrid Eestisse tööle ei käi. Ka Maximas on lätlasi hakanud asendama ukrainlased.

Võõrtööjõu üleöö keelamist nimetab Nestor majanduse jaoks šokiks, kuid Eestis ei käi tööl nii palju võõramaalasi kui jõukamates EL-i riikides, mis sõltuvad sissetulnud tööjõust palju suuremas mahus. Neis riikides oleks sellise keelu mõju veel hullem.

Toimetaja: Mirjam Nutov, Merilin Pärli



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: