Vikerraadio saates Uudis+ küsiti Reinsalult, kas president Kersti Kaljulaid saab üldse jätta mõnda uue valitsuse ministrit ametisse kinnitamata. Reinsalu (Isamaa) soovitas lugeda "Eesti Vabariigi põhiseaduse kommenteeritud väljaannet", mis on kokku pandud praeguse õiguskantsleri Ülle Madise juhtimisel.

"See väljendab mõtet, et poliitilistel argumentidel parlamentaarse riigipea pädevus see olla ei saaks uut valitsust või selle valitsuse osasid liikmeid ametisse mitte nimetada. See pädevus saab esile kerkida evidentsetel või ilmsetel juhtudel, kus inimese ametisse nimetamine oleks vastuolus seadusega. Näiteks on inimene kestvalt võimetu tööülesandeid täitma või on vangistuses või on mõni muu ekstreemne põhjus."

"Kindlasti on presidendi autoriteedi võim suur. Juhtides tasakaalukalt tähelepanu muredele, mis on ühiskonnas seoses uue valitsuse või selle liikmete ümber, siis pole selles midagi imelikku. See on parlamentaarse riigipea roll. Oleks meil presidentaalne riigipea, siis oleks presidendil suurem pädevus valitsuse moodustamises osalmisel, aga Eesti on valinud 1992. aasta põhiseadusega parlamentaarse suuna."

Reinsalu ütles, et pärast Kaja Kallase põrumist riigikogus on presidendil aega seitse päeva esitada uus peaministri kandidaat. Reinsalu sõnul on loogiline, et ettepanek tehakse valimistel paremusel teise tulemuse teinud erakonna juhile ehk Keskerakonna esimehele Jüri Ratasele.

"Ma usun, et presidendi ettepaneku ja Ratase parlamendi ette tuleku vahele saab olema lühike aeg. Ega siin pikalt ette valmistada pole midagi," sõnas Reinsalu. "Kui Ratas saab riigikogult volitused ja parlament nimetab ta ametisse, siis ta pole enam peaministrikandidaat, vaid peaminister in spe."

Kuigi Reinsalu juhitud justiitsministeerium tegeles ka sellega, kuidas parandada presidendi valimiste korda, siis Keskerakonna, EKRE ja Isamaa võimuliidu koalitsioonileppesse see teema ei jõudnud.

"Tänane presidendi valimiste kord sisaldab oma riske. See valimissüsteem võib teoreetiliselt päädida perpetum mobile olukorraga ehk jääda ühele kohale keerlema. Justiitsministeeriumi pakutud mudel võiks ka uuel parlamendil olla laual otsa vaadata. Koalitsioonikõnelustel oli teemaks presidendi otsevalimine, aga see ei leidnud kõigi osapoolte toetust ja jäi kõrvale."

Kuivõrd justiitsminister Reinsalust saab uues valitsuses välisminister, küsis saatejuht Mirko Ojakivi Reinsalult ka välispoliitiliste teemade, sh presidendi Moskva visiidi kohta, millele viimane aga väga vastata ei soovinud.

"Minu sõnum on olnud erinevatele ajakirjanikele, et välispoliitika on väikeriigi jaoks nii tõsine valdkond, et peab detrmineerima ka sisepoliitikat. Ja Eestile on kombeks üks välisminister korraga. Kui toimub valitsuse muudatus, siis on uus tegelane selles ametis ja alles siis jagab tema kommentaare ja hinnanguid."

Küsimusele, kuidas ta suhtub Eesti kampaaniasse saada ÜRO julgeolekunõukogu ajutiseks liikmeks, mida on teiste seas kritiseerinud Mart Laar, soovitas Reinsalu ära oodata 6. juuni, mil ÜRO peaassambleel hääletus toimub.

"Ma arvan, et iga püüdluse puhul on oluline tulemus. Kui tulemus on hõbemedal, olen kriitilisem. Kui tulemus on kuldmedal, siis Eesti on sinna palju investeerinud ja see on uus tegelikkus ning tuleb võimalikult tõhusalt seda tööd teha järgmise perioodi jooksul."