"Põhimõtteliselt see nii on, et riigipeal on väga kitsad võimalused hinnata ühe või teise ministrikandidaadi ametisse sobivust," ütles Isamaa liige Luik kolmapäeval ERR-i veebisaates "Otse uudistemajast".

Luik rõhutas korduvalt, et ei soovi analüüsida Keskerakonna, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Isamaa moodustatava valitsuse mõne ministrikandidaadi kinnitamise protsessi.

Luik tunnistas ajakirjanik Anvar Samosti küsimustele vastates, et 1994. aasta vastasseis president Lennart Meri ja peaminister Mart Laari valitsuse vahel, kui Meri ei tahtnud Heiki Kranichit ministriametisse kinnitada, kuid pidi siiski taganema, määras paljuski tulevikuks ära presidendi ja parlamendi võimupiirid.

"Meie riik oleks võinud täna olla hoopis teistsugune," ütles Luik, kes koos Indrek Kannikuga keeldusid enne ametisse astumast, kui Meri oma otsust ei muuda.

"Toda aega meenutades oli suure tegemist vaidlusega presidendi ja parlamendi kompetentsist. See ei olnud usaldamatuse avaldamine Lennart Merile, vaid meile Indrek Kannikuga tundus see suurepärase võimalusena see asi selgeks vaielda. Meil on ju ikkagi parlamentaarne riik," räääkis Luik. "Kuigi see oli emotsionaalselt raske," lisa Luik, kes oli samal ajal heades suhetes Meriga.

President Kersti Kaljulaid tegi teisipäeval Keskerakonna esimehele Jüri Ratasele ülesandeks valitsuse moodustada ning kolmapäeval tuleb Ratas riigikogu ette. Kui riigikogu Ratasele oma heakskiidu annab, esitab ta valitsuse koosseisu Kaljulaidile ametisse nimetamiseks. President ütles reedel ERR-ile, et soovib avalikkusele tundmatute või arusaamatusi rääkinud ministritega enne ametisse nimetamist kohtuda.