"Suud puhtaks" arutles otsedemokraatia ja rahvaalgatuse üle
Sündiv koalitsioon plaanib anda senisest suurema rolli rahvahääletusele ja rahvaalgatusele. Telesaade "Suud puhtaks" küsis seetõttu, millised on otsedemokraatia võimalused ja ohud ning kas Eesti demokraatia vajab remonti ja senisest enam otsedemokraatiat.
Saatejuht oli Urmas Vaino.
Valik tsitaate:
Erki Savisaar (Keskerakond):
"Eks rahva suuremast algatusõigusest on räägitud päris pikalt. Meil siin viimastel valimistel olid isegi terved erakonnad moodustunud ainuüksi selle idee peale, et rahvale on vaja rohkem sõnaõigust ja algatusõigust. See meede iseensest on mõeldud sellistele huvigruppidele, kes omale riigikogus saadikut ei ole leidnud ja soovivad siis selle kaudu oma ideid tuua laiema publiku ette. Need kriteeriumid, milles me praegu oleme kokku leppinud või mida me hakkame arutama riigikogus selle eelnõu seadustamisel, on päris kõrged. Et selles suhtes selle rahvaalgatuse ega rahvahääletuse korraldamine pole kindlasti midagi väga lihtsat, mida saab väga kiiresti teha."
"Probleem, mida lahendada üritame, on selles, et valimiste vahelisel ajal on rahval keeruline oma arvamust sellisel mõjuval viisil avaldada. Ja olgu see siis rahulolu või rahulolematus teatud protsessidega, mis riigis toimuvad. Ja selle rahvaalgatusega nad saavadühe võimaluse juurde."
Riigiõiguse sihtkapitali nõukoja esimees Uno Lõhmus:
"Meie põhiseadus näeb ette põhilise vormina esindusdemokraatia, otsene demokraatia on sellele lisaks. Iseenesest on see üsna laialdane. Meie põhiseadus ja rahvahääletuse seadus näevad ette võimaluse rahvahääletusele panna nii põhiseaduse, nii põhiseaduse muutmise kui ka seaduseelnõu kui ka mingi üksikotsuse. Iseenesest on rahvahääletuse võimalused üsna laialdased. Mida ei ole, on rahvaalgatus ja see rahvahääletus blokeeritakse sel viisil, et üksnes riigikogu liige või riigikogu tervikuna võib esitada küsimuse rahvahääletusel. Miks ta seda väga tihti ei tee, on see, et ta pisut kardab. Sest kui rahvahääletusel seaduseelnõu ei lähe läbi, siis peaks riigikogu liige hakkama justkui kohvreid pakkima."
Leo Kunnas (EKRE):
"Ega EKRE ei soovi esindusdemokraatiat kõrvale lükata ega asendada. Vastupidi, EKRE soovib seda täiendada ja need olulised täiendusmehhanismid, mis meie programmis on, osa neist on läinud koalitsioonilepingusse, osa mitte. Näiteks presidendi otsevalimised ei ole läinud veel, mida me käsitleme ka väga tähtsana. Aga rahvaalgatus annabki suurema võimu rahvale sõna otseses mõttes. Ehk siis 25 000 allkirja, kui kogutakse, see on piisav hulk inimesi, kes siis suudab mingit teemat või huvi esile tõsta ja seda siis riigikokku tuua, niiviisi, et see lõpuni läbi hääletataks. Võetakse siis vastu või mitte. Ja samas avaneb siin ka suurem võimalus rahvahääletuseks, sest selle sama seaduse saab panna rahvahääletusele."
Triin Toomesaar (SDE):
"Ka sotsiaaldemokraatide valimisprogrammis oli olemas punkt, mis viitas soovile rahvahääletusteks anda senisest oluliselt lihtsamalt korraldatavat võimalust. Mis täna tundub, on see, et kodanikuühiskonnas on puudu see tunne, et ma päriselt osalen. Et ma annan oma hääle ära, aga kas ma reaalselt saan pärast seda kontrollida või muuta neid otsuseid, mida see riigikogu vastu võtab. Aga küsimus ei olegi selles, kas me räägime tingimata otsedemokraatiast või millised need kvaliteetsemad võimalused on osalusdemokraatiaks. Ehk milliseid viise peale rahvahääletuse ja rahvaalgatuste on veel selleks, kuidas me saaksime riigina innustada inimesi sagedamini tulema valima - sest meil ka valimisaktiivsus ei ole väga suur. Meil on tegelikult ka palju muid tööriistu, mida me saame veel kasutada selleks, et rahvas tekitada seda tunnet, et mina olen nüüd saanud kaasa räägita."
Põhiseaduse asjatundja ja varem Vabaerakonna ridades riigikokku kuulunud Jüri Adams:
"Me elame praegu mingisugusel ajastul, kus üsna palju kõmistatakse väga suurte abstraktsete väljenditega. Näiteks neli aastat on meil räägitud siin mingisugusest asjast, mille nimi on riigireform. See kõlab umbes nagu vene muinasjutus, et mine sinna, et tea kuhu, ja too seda, ei tea mida. Nüüd on meil järgmine niisugune
abstraktne väljendus on see sama otsedemokraatia, mina ise ei kavatse seda sõna täna rohkem kasutada ja kutsun üles ka teisi seda mitte tegema. Sellepärast, et selle sõna all on pakitud kokku omavahel üsna vastuolulised asjad. Ja täiesti võimalik on näiteks olukord, et näiteks mina pooldan rahvahääletusi igasugusel kujul ja ma olen põhimõtteliselt vastu kõikidele rahvaalgatustele igasugusel kujul. Ning kui mind pannakse olukroda, et ma pean ütlema, kas see suur kõmisev otsega algav sõna, et mida tema tähendab, siis ma kutsuksin üles ka kõiki televaatajaid, et räägime asjadest konkreetselt. Ärme hakka üksteisest mööda rääkima ja ajame veel hulluks ka vaatajad."
"Mina tahan võrrelda rahvaalgatusi, sellisel kujul nagu nemad on, vene ruletiga. Et kui vene rulett kirjutatakse põhiseadusesse sisse, et iga mõne aasta tagant võetakse üks püstol ja lastakse riigile meelekohta, vajutatakse päästikule, siis, jah, võib-olla kümme korda läheb kõik õnneks ja üheteistkümnendal korral see riik rahvaalgatuse kaudu mõrvab iseenda."
Toimetaja: Laur Viirand