"Rahvas on ka tänase põhiseaduse järgi kõrgeim võim riigis. Käesoleva aasta jaanuaris läbi viidud küsitlusest selgus, et 79 protsenti vastajatest soovib põhiseadust muuta nii, et rahval oleks taas õigus algatada rahvahääletusi. See näitab, et eesti rahvas on saja aasta jooksul säilitanud enda demokraatliku hoiaku," ütles Põlluaas oma kõnes.

Ta viitas Asutava Kogu koostatud ajutisele põhiseadusele, mis lõi aluse rahvaalgatuse ja -hääletamise seaduse vastuvõtmisele ning ka 1920. aastal vastu võetud põhiseadusele, mis säilitas rahvaalgatuse ja -hääletuse mehhanismile aluseks olnud põhimõtted.

"Asutavas Kogus ei arvatud, et Eesti ühiskond ei ole küps ise otsuseid tegema, et Eesti ühiskond teeks referendumitega vähemustele liiga või et rahvahääletused lõhestavad ühiskonda. Vastupidi, rahvaalgatust nähti ühiskonda sidustavana," ütles Põlluaas.

Tema sõnul toetasid ajutise põhiseaduse arutelul rahvaalgatuse põhimõtet pea kõik poliitilised jõud. "Kõige entusiastlikumalt kõnelesid rahvaalgatuse poolt, erinevalt tänapäevast, just vasakpoolsed sotsiaaldemokraadid ja tööerakondlased. Vastu olid vaid seitse Moskva-meelset sotsialistlikku revolutsionääri. Nemad leidsid, et valijate tahtega manipuleeritakse ning klassikaliselt mõistetud demokraatia, ehk enamuse võim, ei taga progressi," rääkis Põlluaas. "Rahvaalgatuse poolt olid ka liberaalsed ja parempoolsed erakonnad," lisas ta. "Rahvaalgatust ja -hääletust käsitleti demokraatia instrumendina, mitte erakondade vahendina oma agenda teostamiseks. Nagu on see kõikides riikides, kus otsedemokraatia esindusdemokraatiat täiendab," märkis riigikogu esimees.

"Ma tahan väga, et ka meie, tänase riigikogu liikmed, ei unustaks Eesti riigi loojate ja Asutava Kogu demokraatlikke ja üllaid põhimõtteid," lõpetas Põlluaas oma kõne.

EKRE, Keskerakonna ja Isamaa sõlmitud koalitsioonilepingus lubatakse algatada põhiseaduse muutmine rahvaalgatuse seadustamiseks ja rahvahääletuse laiendamiseks.