Eelnõu juhtivkomisjon soovitas eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata ning riigikogu toetas põhiseaduskomisjoni ettepanekut: selle poolt hääletas 62 ning vastu 19 saadikut, erapooletuid ei olnud.

Eelnõu kohaselt oleks 18. aprillil korraldatavale rahvahääletusele pandud muu riigielu küsimus: "Kas president peab olema Eestis rahva poolt valitav?"

Põhiseaduskomisjoni seisukohta tutvustanud komisjoni aseesimehe Lauri Läänemetsa (SDE) selgituse kohaselt jõudis komisjon seisukohale, et selline riigikogu otsuse eelnõu on vastuolus põhiseadusega. Seisukohta toetas komisjonis seitse ning vastu oli kaks saadikut.

"/---/ Põhiseadus ütleb, et kui me soovime midagi rahvahääletusele panna, mis muudab põhiseadust, siis seda tuleb teha seaduseelnõuna," ütles Läänemets. "Põhiseadus ütleb, et rahvahääletust, mis muudab seadust, eelkõige põhiseadust, seda niiöelda küsimuse-vormis teha ei saa. Seda saab teha nii, et kirjutatakse seaduseelnõu, tuuakse see - kas seal on siis paragrahv või paragrahvide muutmine - riigikokku. Riigikogu paneb selle rahvahääletusele ja kui rahvas seda toetab, siis on automaatselt need paragrahvid ka muudetud. Ja põhiseadus on automaatselt muudetud, keegi rohkem seal midagi ütlema ega tegema ei pea," selgitas Läänemets ning lisas, et see on ainuke põhjus, miks komisjoni arvates ei ole võimalik seda eelnõu toetada.

Otsuse eelnõu menetlemise jätkamise poolt hääletasid kõik EKRE fraktsiooni saadikud peale Riho Breiveli, kes puudus. Teistest fraktsioonidest hääletas ainsana poolt Reformierakonna liige Jürgen Ligi.

Ligi ütles ERR-ile, et kuna ta osales istungil interneti vahendusel ning hääletamise ajal tekkis tehniline tõrge, siis läks tema hääl valele poole. Ta kinnitas, et oleks soovinud eelnõu vastu hääletada.

Keskerakonna liige Jaanus Karilaid ütles oma erakonna vastuhääletamist põhjendades, et EKRE-l oli (koalitsioonis Keskerakonna ja Isamaaga) kaks aastat aega teemaga tegeleda, kuid siis "rohkem jutustati ja vähe tehti". Eelmise koalitsiooni ajal oleks pidanud ainult Isamaa ümber veenma, tõdes Karilaid. "Täna nad müüsid ainult õhku, nad näitasid näilist võitlust," ütles Karilaid EKRE saadikute käitumise kohta.

Nüüd on aga "võimaluste aken" sulgunud ja uuesti saab seda arutada alles 2023. aasta valimiste ajal, kui uut koalitsiooni moodustatakse, ütles Karilaid, kes kinnitas, et presidendi otsevalimine ja rahvahääletuste võimalus on Keskerakonna jaoks endiselt tähtsad teemad.

Keskerakonna saadikud on varasemalt korduvalt teinud ettepanekuid presidendi otsevalimiste algatamiseks. Nii on see juhtunud 2013. aastal, 2015. aastal, 2016. aastal ja viimati 2020. aastal.