Leppe esimene punkt, mis käsitleb välis- ja julgeolekupoliitikat, sätestab, et koalitsioon edendab hoolivat ja sallivat ühiskonda ning taunib resoluutselt rahvuste vahelise vaenu ilminguid, antisemitismi ning ühiskonda lõhestavat retoorikat.

"Viime ellu iseseisvat ning järjepidevat välis- ja julgeolekupoliitikat eeskätt läbi oma kuuluvuse Euroopa Liitu ja NATO-sse. Eestile on oluline Euroopa Liidu ja NATO ühtsus ning koostöö. Näeme Euroopa Liitu riikide liidu, mitte liitriigina," sedastab lepe.

Samuti lubatakse eraldada riigikaitsesse vähemalt kaks protsenti SKP-st, millele lisanduvad liitlaste vastuvõtukulud ja lisavahendid võtmelünkade täitmiseks.

"Monitoorime Euroopas toimuvaid vägivalla ilminguid, äärmusluse levikut ning suurenenud rännet, mis mõjutavad meie julgeolekut. Kindlustame politseijõudude valmisoleku ja reageerimisvõimekuse igal ajahetkel," lubab koalitsioonilepe.

Lisaks nähakse ette immigratsioonipoliitika hoidmist Eesti kontrolli all ega nõustuta kohustuslike pagulaskvootidega. Erilist tähelepanu lubab valitsus pöörata illegaalselt Eestis viibivate isikute kontrollile. Tõhusamaks muutub ka riigipiiri kaitse ning politsei- ja piirivalveametisse luuakse eraldi eelarvega piirivalve struktuuriüksus. Samas ei kajastu leppes EKRE valimislubadus luua sõjaväestatud piirivalve.

E-valimiste osas soovib koalitsioon teha lisaanalüüsi ja viia läbi sõltumatu rahvusvaheline audit.

Kodakondsus- ja keelepoliitika lubab koalitsioonilepe muutmata jätta. Küll aga tahetakse leevendada kodakondsuse saamise tingimusi, võimaldades 20. augusti 1991 seisuga Eestis elanud määratlemata kodakondsusega Eesti alalise elaniku ja kolmanda riigi kodaniku alaealistel lastel ja lapselastel, kes on Eestis sündinud ning Eesti alalised elanikud, saada Eesti kodakondsust taotluse alusel naturalisatsiooni korras, kui vanemad või laps täisealiseks saades esitab taotluse kolmanda riigi kodakondsusest loobuda.

"Me taastoodame neid inimesi, kelle taskus on hall pass või kes elavad Eestimal, lähevad siin lasteaeda, kooli, paljud tööle ja neil ei ole Eesti passi taskus. No mis asi see on? Loomulikult me soovime seda, et Eesti kodanikke oleks Eestimaal rohkem," põhjendas Ratas volikogule järgnenud pressikonverentsil.

Leppe õigusriigi ja otsedemokraatia peatükis lubatakse luua prokuratuuris võimalus nimetada ametisse eriprokuröre teatud tähtajaga määratud prioriteetsete teemade menetlemiseks. "Tagame eriprokuröri menetlusliku sõltumatuse. Riigikogu erikomisjon võib teha ettepanekuid riigi peaprokurörile eriprokuröri ametisse nimetamisel," sedastab lepe.

Lisaks kavatseb loodav koalitsioon algatada põhiseaduse muutmise, et seadustada rahvaalgatust ja laiendada rahvahääletust.

"Rahvahääletusele pandud küsimus loetakse vastuvõetuks, kui osa võtab vähemalt viiskümmend protsenti hääleõiguslikest kodanikest ning seaduseelnõu või muu riigielu küsimus on saanud 5% võrra enam toetushääli kui vastuhääli. Põhiseaduse muutmine rahvahääletuse kaudu vajab 25% võrra enam toetushääli kui vastuhääli."

Regionaalpoliitika valdkonnas tahab valitsusliit viia nelja aastaga Tallinnast välja veel tuhat töökohta. Maaelu puhul tuuakse välja soov keelustada Eestis GMO-kultuuride kasvatamine, välja arvatud labori- ja teadusuuringute tarbeks.

Tervishoius seatakse eesmärgiks ravijärjekordi lühendada ja tervishoiu rahastamist reformida, seejuures kaalutakse ajutise töövõimetushüvitse maksmise haigekassast välja viimist. Laiendada on kavas nõustamisprogramme teadlikuks pereplaneerimiseks ja abortide arvu vähendamiseks.

Pensioni teise samba reformi puhul säilitatakse selle samba pakutavad teenuseid ja ka edaspidi liidetakse inimesed, kel on seaduse järgi kohustus süsteemiga liituda, sinna automaatselt. Küll aga saavad inimesed õiguse avalduse alusel teisest sambast väljuda.

Teadusrahastuse soovib koalitsioonilepe tõsta vähenalt ühe protsendini SKT-st. Ühtlasi lubatakse kaasata riigile tähtsate otsuste langetamisse teaduste akadeemia.

Eesti keelt puudutavas leppepeatükis tuuakse välja, et riigikogu juurde luuakse eesti keele õppe ja arenguga tegelev probleemkomisjon. Eraldi on välja toodud Kohtla-Järve eraldiseisev õppeasutus, mida leppes lubatakse säilitada ja uuendada.

Koalitsioon kavatseb algatada globaalse Eesti programmi, et aktiveerida ja kaasata ülemaailmset Eesti kogukonda. Spordivaldkonnas lubatakse võidelda dopingu vastu.

Lasterikastele peredele tahetakse anda võimalus saada riigi käendusel laenu kodu ostmiseks või parandamiseks ilma kohustusliku omafinantseeringuta.

Kooseluseaduse tühistamise ega rakendamise osas koalitsioonierakondadel ühist seisukohta ei ole. Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder ütles kommentaariks, et osapoolte seisukohad on selles küsimuses erinevad, nii et säilib praegune olukord: kooseluseadust ei tühistata, kuid ei võeta vastu ka rakendusakte. Abielu kui mehe ja naise liidu sätestamine põhiseaduses pannakse aga rahvaküsitlusele, et teha kindlaks, milline on inimeste soov.  

Majanduspeatükis tuuakse välja, et riik müüb osaluse aktsiaseltsis Eesti Teed ja Operail, kuna riigil pole vajadust neid strateegilise huvi tõttu omada. Samuti peetakse võimalikuks Enefit Greenist kuni 49 protsenti börsile viia.
Maksupoliitika osas tahab koalitsioon aktsiiside langetamise kaudu piirkaubandust ohjeldada. Ka jätkab koalitsioon laevade Eesti lipu alla toomise projekti.

Põhimaanteed nagu Tallinna-Tartu, Tallinna-Narva ja Tallinna-Pärnu maantee soovib tulevane valitsusliit neljarealiseks ehitada, samuti toetatakse Tallinna-Helsingi tunneli uuringuid ja analüüse. Saaremaa silla rajamise võimaluste kaardistamiseks algatatakse riiklik eriplaneering, küsides seejuures kohaliku kogukonna arvamust.

Rail Balticu saatuse kohta ütleb lepe järgmist: "Juhul kui Euroopa Liidu järgmine eelarveperiood ei taga Rail Balticu projekti ootuspärast 81% kaasrahastust, vaatame üle projekti tasuvuse, trassi, ajakava ning kohalikud peatused. Seni jätkame ka tegevusi, mis toetavad Eesti taristut laiemalt."

Eesti Keskerakond, Eesti Konservatiivne Rahvaerakond ja Erakond Isamaa allkirjastavad volikogudelt heakskiidu saanud leppe esmaspäeval.