Kaljulaidi-Putini kohtumine on esimene taoline kahe riigi ajaloos ({{commentsTotal}})

Vladimir Putin ja Kersti Kaljulaid.
Vladimir Putin ja Kersti Kaljulaid. Autor/allikas: SCANPIX/RIA и ERR

Kersti Kaljulaidi ja Vladimir Putini neljapäeval pooletunniseks kavandatud kohtumisele Kremlis järgneb nende ühine lõunasöök, kus osalevad Vene poolelt ka välisminister Sergei Lavrov ja majandusarengu minister Maksim Oreškin. Viimase kohalolek võib presidentide kohtumise üheks oluliseks teemaks tõsta Eesti-Vene, aga laiemalt EL-Vene majandus- ja kaubandussuhted.

Eesti ja Venemaa presidentide Vladimir Putini ja Kersti Kaljulaidi neljapäevane kohtumine Kremlis on kahe naabermaa riigijuhtide esimene nii ametlik ja nii laia teemaringiga kohtumine iseseisvuse taastanud Eesti ajaloos.

See on esimest korda, kui Eesti president sõidab töövisiidile Moskvasse, kohtumaks oma Venemaa kolleegiga ametlikult Kremlis, et arutada kahe riigi suhteid kõige laiemalt ega keskendu vaid ühele konkreetsele teemale.

Toimuva ametlikkust rõhutab seegi, et presidentide kohtumisel osaleb ka Venemaa välisminister Sergei Lavrov.

Ilmselgelt asetuvad kohtumisel Eesti-Vene suhted Euroopa Liidu ja Venemaa suhete üldisesse konteksti, mis on pärast Krimmi annekteerimist ja Moskvast toetatud relvastatud separatistide sõjategevust Donbassis pingelised ning mida iseloomustavad sõnad "usaldamatus" ja "majandussanktsioonid".

Samal ajal on Putiniga kohtunud paljude lääneriikide juhid, Eesti kõige lähematest naabritest korduvalt näiteks Soome president Sauli Niinistö ning Putin avas hiljuti koos Saksamaa valitsuse esindajatega Mercedes Benzi uue autotehase Venemaal.

Kaljulaidi-Putini pooletunniseks kavandatud kohtumisele Kremlis järgneb nende ühine lõunasöök, kus osalevad Vene poolelt ka välisminister Lavrov ja majandusarengu minister Maksim Oreškin. Tema kohalolek võib presidentide kohtumise üheks oluliseks teemaks tõsta just Eesti-Vene, aga laiemalt EL-Vene majandus- ja kaubandussuhted.

Avalikkus kuuleb Kaljulaidi-Putini kohtumise üksikasju neljapäeva õhtupoolikul, kui president Kaljulaid vastab Eesti Moskva saatkonnas ajakirjanike küsimustele.

26. juulil 1994 kohtusid sealsamas Kremlis presidendid Lennart Meri ja Boriss Jeltsin. Ent tookord oli riigipeade ees vaid üks küsimus – Venemaa sõjaväeosade lahkumine Eestist. Presidendid kirjutasidki alla juulilepetena tuntud kokkuleppele, millega Jeltsin võttis kohustuse 31. augustiks 1994 võõrväed Eestist välja viia. See oli oluline eeldus Eesti edasisel liikumisel NATO suunas.

Järgmine kord kohtusid kahe naaberriigi presidendid peaaegu 10 aastat hiljem. Arnold Rüütel ja Vladimir Putin vestlesid 21. jaanuaril 2005, kui Rüütel läks Kremlisse kohtuma Vene õigeusukiriku pea, patriarh Aleksius II-ga. Toona ütles Rüütel, et Putin olevat hukka mõistnud Molotov-Robbentropi pakti ja "need kannatused, mida meie rahvas on pidanud selle tõttu läbi elama". Putin ise ei ole sellist avaldust kordagi teinud.

Kolm aastat hiljem, 28. juunil 2008 kohtusid Hantõ-Mansiiskis, soome-ugri rahvaste 5. maailmakongressi ajal presidendid Toomas Hendrik Ilves ja Dmitri Medvedev. Enam kui pooletunnise kohtumise ajal, kus räägiti keskkonnakaitsest majandussuheteni, nimetas Venemaa riigipea kahe maa suhete arengu eelduseks piirilepingu ratifitseerimist. 11 aastat hiljem ei ole selle lepinguga Tallinnas ega Moskvas  edasi mindud. Jüri Ratase teise valitsuse kaks osapoolt, EKRE ja Isamaa, on piirilepingu ratifitseerimise osas tõrjuvad või vähemalt skeptilised.

Seekord avalikustas president Kaljulaid oma Moskva-visiidi alguses selgitusega, et osaleb Eesti renoveeritud saatkonna taasavamisel, sest soovib tunnustada meie diplomaatie, kes töötavad Eesti välisteenistuse eesliinil. Presidentide Kaljulaidi ja Putini kohtumise võimalus selgus hiljem.

Toimetaja: ERR



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: