Mihkelson: Eesti-Vene tippkohtumine lõi võimaluse uuteks kontaktideks ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: ERR

President Kersti Kaljulaidi kohtumiselt Vene riigipea Vladimir Putiniga polnudki alust loota mingit läbimurret, kuid see lõi eeldused võimalikeks uuteks kontaktideks, mida võiks hakata edendama valitsuste tasemel, leiab riigikogu liige Marko Mihkelson.

"Ma arvan, et kombati, kus võiks ühisruumi tekkida järgmisteks, valitsuse tasandil kohtumisteks," rääkis Mihkelson neljapäeval "Ringvaates". "Peaküsimus on nüüd selles, kas kohtumine jääb fotovõimaluseks või siit tõuseb reaalset tulu ka näiteks mõlema riigi tulevastesse suhetesse. Siin on veel päris mitmeid küsimärke," lisas riigikogu eelmise koosseisu väliskomisjoni esimees Mihkelson.

"Eeldada, et sellelt kohtumiselt tõuseks nüüd kohe ja vahetult mingi reaalne tulemus, seda oleks ennatlik (oodata - ERR). Rääkida üldse läbimurdest mida on viimase 25 aasta jooksul oodatud nagu spunki - seda ei tule, sest meievahelistes suhetes ei ole selleks eeldusi. Pole eeldusi, mis võimaldaks Eestil ja Venemaal suhelda nii nagu me näiteks suhtleme soomlaste või lätlastega," rääkis Mihkelson.

Ta rõhutas, et Eesti nagu ka teiste Euroopa Liidu riikide suhteid Venemaaga kammitseb Venemaa sõda Ukraina vastu, mistõttu on ka idanaabri suhtes kehtestatud sanktsioonid. "Suhtlemine ei sõltu ainult Eestist. Kui Vene ründab Ukrainat ja tapab iga päev Ukraina kodanikke, kes kaitsevad oma kodumaad, siis me ei saa jääda pealtvaatajaks. Me oleme osalised sanktsioonipoliitikas Venemaale ja oleme pärast Kertši väina rünnakuid nõudnud ka hoopis karmimaid sanktsioone. Selleks, et Venemaa tuleks tagasi sellise maailmakorra juurde, kus käitutakse vastavalt reeglitele," selgitas riigikogu liige.

Mihkelson juhtis tähelepanu, et erinevat Vene delegatsioonist, kus president Putini kõrval olid ka Venemaa välisminister ning majandusarengu ja koostöö minister, saatsid Kaljulaidi suursaadik ja presidenid kantselei ülem. "Meie president on ju välissuhtluses suuresti esindusfiguur ja igapäevast tööd lepingute ja muude praktiliste küsimuste lahendamisel peab tegema valitsus," rõhutas Mihkelson. "Kui ma täna kuulsin Jüri Ratast vastamas täna Vikerraadio saates küsimusele, miks ikkagi ei ole ühtegi ministrit seal, siis ta ütles, et ei tea. Minu arvates ei ole see päris normaalne olukorras, kus president teeb päris palju selleks, et nihutada, anda mingisugustki positiivset dünaamikat Eesti-Vene suhetessse," ütles opositsioonilise Reformierakonna liige Mihkelson.

"Peame ühe asja endale selgeks tegema - suhtlus suure naabriga kindlasti vajalik. Et arutuid pingeid laualt maha võtta kui võimalik. Aga teisest küljest ei tohi luua kuvandit, et Vene on siinse regiooni julgeoleku tagaja. Selleks on NATO ja kui Venemaa seda ei aktsepteeri, siis nii see paraku on," lõpetas Mihkelson intervjuu "Ringvaates".

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: