"Suhted Venemaaga on väga olulised, aga nende kontekst on see, et keskne telg on julgeolekuline aspekt. Suhted Venemaaga on sellest johtuvalt märkimisväärselt teistsuguse spetsiifilise erikaaluga kui ükskõik millise muu maailma riigiga," ütles Reinsalu pärast väliskomisjoni istungit ERR-ile. "On oluline märkida seda, et me peame oluliseks, et Venemaa juhinduks rahvusvahelisest õigusest ja loobuks oma agressiivsest tegevusest naaberriikide suhtes," lisas ta.

"Suhete kontekst on ikkagi selline, et Eesti on osa ühtsest lääneriikide poliitikast ja riikide koostööst selle nimel, et Venemaa oma agressiooni Ukraina ja Gruusia suunal lõpetaks. Ja kui me vaatame ennekõike julgeolekulist aspekti suhetes Venemaaga, siis kindlasti ka lahendus nendele probleemidele on just nimelt lääneriikide ühtsuse hoidmises," tõdes välisminister.

Reinsalu sõnul püüab Eesti siiski edendada kahepoolsete praktiliste küsimuste lahendamist, ehkki suuri edasiminekuid siin ei ole toimunud: "Mis puudutab praktilisi küsimusi naaberriikide vahel, siis siin mingisuguseid märkimisväärseid sisukaaluga muutusi aset leidnud ei ole."

Siiski on kahe riigi rahandusministeeriumid suhelnud topeltmaksustamise vältimise lepingu sõlmimiseks, lisas välisminister. "Rahandusministeeriumide esindajad on kokku leppinud, kuna sisult on see (2002. aastal kokku lepitud tekst - toim.) juba aegunud, kuna vahepeal on Eesti saanud Euroopa Liidu liikmeks, siis riigid konsulteerivad, milline võiks see uus tekst olla. Aga kuhu see päädib ja lõpuks on see poliitilise tahte küsimus, kas see jõustatakse või mitte. Aga on kindlasti meie pragmaatilistes huvides, et see kahepoolne leping paigas oleks," rääkis Reinsalu.

Samuti võib oodata kahe riigi vahelise transpordi ühiskomisjoni töö taastumist, kuna Venemaa on nimetanud eelmisel aastal surnud ühiskomisjoni kaasjuhi surma järel sellele kohale uue inimese, lisas minister.

Piirileping seisab

Küsimusele, kas lähiajal võiks edasiminekut loota Eesti - Vene piirilepingu ratifitseerimisel, vastas Reinsalu eitavalt. "Kui küsida nõnda, et kas valitsus kavatseb selles kontekstis lähiajal piirilepingu parlamenti saata, siis vastus on selline, et seda otsust valitsus langetanud ei ole," ütles välisminister. Tema sõnul ei ole välisministeerium ka otsustanud ratifitseerimise eelnõu valitsusele esitada.

"Eesti - Vene piirileping on juba tükk aega tagasi allkirjastatud. Venemaa poolelt on esitatud erinevaid poliitilisi avaldusi, mis on kutsunud üles Eestit eeltingimusena selle lepingu koha pealt nende väljendusena oma russofoobsest poliitikast loobuma," märkis välisminister.

Väliskomisjoni esimees, Keskerakonna liige Enn Eesmaa tunnistas, et Venemaa ei ole kunagi lihtne partner, kellega koostööd teha. "Ma usun ja loodan, et me läheme selle teemaga edasi, kuid nagu tavaliselt me ütleme, et mitte kõiksugustel ja -võimalikel tingimustel," rääkis Eesmaa "Aktuaalsele kaamerale".

Väliskomisjoni aseesimees, Reformierakonna liige Marko Mihkelson meenutas, et valitsus pole piirilieppe ratifitseerimises üksmeelel.

"Läbi aegade on keskne küsimus olnud piirilepingu küsimus. Meil on esimest korda tegemist sellise valitsusega, kes ei saa ühiselt välja öelda, et Eesti huvides on piirilepingu lõplik sõlmimine, ratifitseerimine. See on küsimus, mille taha takerduvad väga paljud teised teemad," sõnas Mihkelson.