Uus arengukava tahab kultuurihuvilised kalmistutele meelitada ({{commentsTotal}})

Siselinna kalmistu
Siselinna kalmistu Autor/allikas: Mihkel Maripuu/Eesti Meedia/Scanpix

Tallinna kalmistutele valmis uus arengukava aastani 2030, kus nähakse muuhulgas ette uute teenindushoonete ja kolumbaariumite rajamist, turvalisuse tõstmist kalmistutel ning kultuurisündmuste surnuaedadele lubamist.

Turvalisust tahetakse suurendada eelkõige ajaloolistel kalmistutel. Kaalumisel on territooriumite öine sulgemine, valvekaamerad ja hooajalised kalmistuvahid.

Tallinna Kalmistute teenindusjuht Lauri Berg ütles ERR-ile, et turvalisuse probleem pole viimaste aastate eripära, väikestviisi varastatakse surnuaedadelt kogu aeg.

"Ei saa öelda, et viimasel ajal oleks rohkem juhtunud, vahel kellelgi viiakse lilled ära. Siselinna kalmistul on olnud, et raudaedade väravaid on ära viidud. Asjad kipuvad kaduma just öisel ajal. Siselinna kalmistu õnnetus on see, et see on kesklinnas ja on narkomaanile hea vaikne kohakene," rääkis ta.

Ka arengukavas on märgitud, et Siselinna kalmistu probleemiks on asukoht Tallinna kesklinnas, mis soodustab vandalismi. Samas on sellest kalmistust kavas kujundada turismiobjekt, mille vanimasse tiiba rajatakse puhke- ja meditatsiooniala, taastatakse Aleksander Nevski kalmistu ajalooline väravaehitis ning restaureeritakse kalmistu müürid.

Turist surnuaiale

Arengukava järgi tahetakse kultuurilooliselt olulisi haudu muuta atraktiivsemaks nii sise- kui välisturistile. Näiteks on plaanis kultuurilooliste marsruutide väljatöötamine ja viidastamine Siselinna ja Rahumäe kalmistul ning Metsakalmistul. Samuti tahetakse hakata tootma ajaloolisi kalmistuid tutvustavat infomaterjali nii eesti, vene kui inglise keeles. Tänapäeva arvestades on kavas luua ka mobiilipõhine audiogiid.

Kalmistud on eelkõige inimeste viimsed puhkepaigad, kuid aina rohkem tahetakse kalmistutest kujundada puhkealasid ning külastuskeskkonda. Arengukavas märgitakse, et Tallinna kalmistutel ligineb kultuurilooliste haudade arv kahele tuhandele. Et sealset kultuuripärandit tutvustada, kaalutakse kalmistutel kultuurisündmuste läbiviimise võimalust.

Urnisein sugulasteta või tundmatutele surnutele Metsakalmistul. Autor: Madis Sinivee/Eesti Meedia/Scanpix

Mõningast muret teevad Tallinna Kalmistutele hauaplatsid, kuhu on maetud mõni tuntud inimene, kuid mille eest keegi ei hoolitse, sest järglasi ei ole ning hauaplatsi eest hoolitsemist pole oma südameasjaks võtnud ka mõni ühing.

Lauri Bergi sõnul on üks selline Metsakalmistul asuv kunstnik Adamson-Ericu haud. "Tavaliselt on nii, et kui Metsakalmistule mõni tuntud inimene maetakse, siis hakkab tema haua eest hoolitsema mõni ühing, siis ei jää haud hooleta, kui ka järglaste liin katkeb," ütles ta.

Otsitakse hauakaevajaid

Arengukavas on märgitud, et probleeme on vähema kvalifikatsiooniga ja madalama palgaga töökohtade täitmisel. Üks selliseid ameteid on hauakaevaja.

Lauri Berg ütles, et hauakaevaja amet on üldse üks keeruline amet ja sinna kedagi leida on väga raske. "Ühel hetkel kaevad hauda, järgmisel hetkel pead olema väga viisakas teenindaja. Neid kahte asja ühildada on väga raske ja leida inimesi, kellele see sobib. Inimeste nõuded sellele teeninduspoolele on väga kõrged," rääkis ta. Hauakaevaja palk jääb tema sõnul tuhande euro kanti.

Kui arvata, et tänapäeval on urnimatuseid juba nii palju, et hauakaevaja töö hakkab vaikselt ära kaduma, siis see tõele ei vasta. Tallinna Kalmistute statistika näitab, et kirstumatuste arv väheneb väga visalt – aastal 2016 oli neid 2077, aasta hiljem 2029 ja mullu 2003. Urnimatuste arv neil aastatel oli vastavalt 2043, 2190 ja 2114.

Bergi hinnangul jääb urnimatuste arv lähiaastatel samale tasemele. "Mingil määral suureneb küll, aga see toimub üsna aeglaselt. Kasvu mõjutab see, et pikka aega oli apostlik õigeusu kirik tuhastamise vastu, aga nüüd nad on võtnud selle omaks ja inimesi saadetakse ka tuhastamisel ära. Vene inimeste seas tõstab see protsenti, aga see kõik toimub väga aeglaselt," selgitas ta.

Plaanid kalmistutel Tallinna kalmistute arengukava 2030 järgi:

  • kalmistutele sobivate kujunduspõhimõtete fikseerimine ja inimeste teavitamine nendest;
  • dendroloogilise auditi läbiviimine Tallinna kalmistutel;
  • Rahumäe kalmistule memoriaali ja roheala rajamine;
  • Rahumäe kalmistule teenindushoone projekteerimine ja ehitamine aastatel 2021-2022;
  • Rahumäe kalmistu Tallinna Kaarli koguduse kabeli taotlemine Tallinna Kalmistutele, säilitada kabeli funktsioon ja võtta see kasutusele ka kolumbaariumina;
  • Metsakalmistule kolumbaariumi juurde puhkeala rajamine;
  • Liiva kalmistule uue ligipääsu rajamine Viljandi maanteelt aastaks 2022; uue värava, kabeli ja teenindushoone ning aastaks 2012 urnimüüri rajamine;
  • Pärnamäe kalmistu peasissepääsu kujundamine (2019).

 



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: