Võimud jäävad tasuta parkimiseks kasutatavate nippide vastu pahatihti jõuetuks ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: ERR

Inimesed kasutavad tasuta parkimiseks fantaasiaküllaseid nippe alates numbri maha kruvimisest ja lõpetades spetsiaalse programmiga, mis paneb auto 14 minuti ja 59 sekundi kaupa parkima. Kohati kõlavad need trikid naljakalt, aga pahatihti ongi võimud jõuetud, selgus "Pealtnägijast".

Maanteeamet teatas teisipäeval, et hakkab eraparklatele väljastama parkimisrikkujate andmeid, sest seni võisid jultunud tüübid tuimalt maksmata jätta, kuna andmed ei liikunud. See oli aga üks paljudest nahaalsetest nippidest, kuidas tasuta parkida.

"Pealtnägija" kaardistas värskemaid skeeme, mis võivad küll kohati nalja teha, aga jätavad võimud pahatihti pika ninaga.

Tallinna transpordiameti liikluskorralduse osakonna juhataja Talvo Rüütelmaa ütles, et parkimistasu maksmisel avaldub inimeste eriline loomingulisus.

Ei tea, kas trikkide taga on rohkem jonn ja hasart või rahavõit, kuid on tõsiasi, et aastate jooksul on meedias palju räägitud nii eraparklate tasude süsteemsest ignoreerimisest, parkimiskella edasikruvimisest kui ka niinimetatud invaparkimismaffiast. Parkimiskavalpead on justkui eraldi kategooria inimesi, kes otsivad pidevalt uusi variante.

Esimene võimalus on varitsus

Variant number üks on lihtne inimvalve. Rüütelmaa kirjeldas, kuidas ühe Eesti suurema finantsasutuse ees parkisid sõidukid ning kontori aknal jõi üks töötaja kohvi.

"Siis kui parkimiskontrolör tuli, aktiviseerus kõikidel autodel mobiilne parkimine," kirjeldas ta.

Tallinna transpordiameti liikluskorralduse juhataja meenutatav fenomen suure pangahoone esiselt pärineb mobiilse parkimise alguspäevilt. vasturohi oma lihtsuses sama elegantne – kontrolör hakkas käima tunnusmärkideta jopega.

"Pärast seda, kui kontrolör tuli erariietes, see probleem kadus ära," tõdes Rüütelmaa.

14 minutit parkimist

Nii lihtne pole aga likvideerida järgmist jänesehaaki: kuna enamikus tasulistes piirkondades on lubatud esimesed 15 minutit tasuta parkida, sai parkimiskella edasi kruvimisest või sinna suisa mootor sisseehitamisest omaette teadusharu. Kavalpead saavutasid sama asja mobiilse parkimisega, uuendades iga veerandtunni tagant parkimist.

"Kasutatakse parkimisäppe, kus alustatakse parkimist, viieteistkümnendal minutil lõpetatakse ja alustatakse uuesti, kus hoidutakse kõrvale parkimistasu maksmisest," rääkis Ühisteenuste linnaparkimise juht Jaan Vill.

Rüütelmaa sõnul alustavad millegipärast ühed ja samad autod ühes ja samas kohas iga 14 minuti tagant parkimist. 

Kui muidu maksab tund parkimist näiteks Tallinna vanalinnas koos sõnumi saatmisega 6 eurot ja 32 senti, siis neli korda tunni jooksul parkimist uuesti alustada läheb sel moel maksma ainult neljakordse sõnumisaatmistasu ehk 4 korda 32 senti – kokku 1 euro ja 28 senti tunni eest. Parkimist korraldav linn alles otsib sellele head vasturohtu, aga lubab säästuparkijad andmeanalüüsiga välja peilida.

"Hetkel selekteeritakse välja neid sõidukeid, neid parkimiskohti ja samuti ka parkimiskontrolöride poolt fikseeritud sõidukite parkimisi. Kui see analüüs kokku saab, siis kahjuks ilmselt see võimalus kaob ära. Kurb on lihtsalt see, et need inimesed saavad tagantjärele viivistasu otsused," lausus Rüütelmaa. 

Invakaardi kuritarvitamine

Kavalpeade meetodi number kolm võib kokku võtta märksõnaga invaparkimine. Metsik lääs, mis selles nišis valitseb, on aastaid kõneainet andnud seda enam, et inimeste õigustunnet riivavad eriti inva-Porsched ja ratastooli-Lexused, mis kesklinna kallite büroomajade või lokaalide ees tasuta seisavad.

Teemast on palju räägitud, aga rohtu õieti pole, sest mitte keegi ei saa välistada, et Porsche-omanikul on tõesti näiteks liikumispuudega sugulane, keda vaja aeg-ajalt vedada.

"Kasutab siis kuskil Põlva hooldekodus oleva vanaema oma, sõidab sellega siin ringi, lükkab armatuuri peale, läheb välja, läheb poodi. Tal on hea minna, vaba koht," kirjeldas Tallinna liikumispuude ühingu eestvedaja Villu Urban, kuidas invakaarte kuritarvitatakse. 

Riiklikult puudub ühine invakaartide register ehk Tallinna kontrolörid ei tea, kas Võrus välja antud invakaart on õige ja kehtiv või mitte. Isegi kui pealinnas on selline register olemas, siis kavalpeade järgmine käik on üht kehtivat kaarti kopeerida ja sellega pargib kaks autot korraga linna eri otstes.

"Minule teadaolevalt on rekord olnud neli samaaegselt parkimist ühe invakaardiga, mis visuaalselt vaadates tunduvad kõik originaalid," ütles Rüütelmaa.

Paraku tunnistavad ka kontrollijad, et nende käed jäävad siin tegelikult lühikeseks – kui ka kahtlustatakse võltsimist, saab autoomaniku küll välja kutsuda, aga kontorisse ilmudes on probleem tavaliselt kõrvaldatud.

"Kui nad kutsutakse välja, võtavad kaasa oma sõbra käest originaali ja tulevad selle originaaliga ja siis esitavad selle," lausus Rüütelmaa..

Isiklik parkimiskoht

Kui eelnev loetelu keskendus Tallinna kesklinna tasulisele parkimisalale, siis parkimiskohtade nappus magalarajoonide nõukogude ajal ehitatud paneelmajade ees loob samuti soodsa pinna loomingulistele lahendustele. Näiteks Kristiines Sõstra tänaval rajas kohalik elanik Rein endale ise kaks invakohta.

"Olen õues ja näen, et traktor rullib, sõidab ja sõidab. Mõtlesin et paneb sinna kruusa, et siis ongi vähem muda," meenutab sealne elanik Irina. "Sinna tekkis kaks invaliidiparkimiskohta koos numbritega. Loomulikult olid kõik hämmingus."

Ehkki majaelanikud imestasid, polnud tegu siiski Reinu isetegevusega, vaid linnaosavalitsus ütleb, et Rein taotles neilt luba invaparkimiskohtade rajamiseks, sest tema peres on sellise vajadusega isikud, ning ametnikud tulid vastu.

"See olukord oli selline, mis nõudis operatiivselt invaparkimiskohtade rajamist ja invaparkimise lahendamist," põhjendas Kristiine linnaosa vanem Jaanus Riibe.

Kuna uued kohad rajati maale, mis kuulus linnale ja ei ole ühistu kasutuses, ei pidanud Rein seda kooskõlastama ka teiste elanikega. Kõik oli justkui hästi, kuid Rein arvas, et neid invakohti tohib kasutada ainult tema ja isegi kui ta seal ise ei pargi, blokeeris ligipääsu teistele küll oranžide koonustega, küll väikebussiga. Ühel seal seisval autol pole isegi ülevaatust ega kindlustust ja sisu on nagu remondimehe kolakambris.

"Miks seisab linna eraldatud invaliidi parkimiskohal sõiduk, mis üldse ei liigu ja kasutusel lihtsalt laona?" ei mõistnud Irina.

"Kindlasti ei ole see antud ühe isiku kasutusse, vaid kõikide liikumispuuetega, pimedate isikute või teiste isikute parkimise korraldamiseks, kes omavad tunnistust," ütles Riibe.

Nii korteriühistu kui linnaosa on Reinule selgitanud, et ta võis küll parkimiskohad rajada, aga peab lubama ka teistel parkida, kuid härra blokeerib edasi. Kui "Pealtnägija" kuu aega tagasi kommentaari küsis, lõpetas Rein jutu järsult.

"Ma ei tea, kes sa üldse oled. Kui tahad, tule välja, kogu lugu," lausus ta ja küsimusele, kuhu välja, vastas, et õue.

"Kui "Pealtnägija" eelmisel nädalal uuesti helistab, väidab Rein juba, et pole üldse seotud, ei ela selles majas ega ole ka invaparkimiskohti rajanud. .

Küsimusele, kas ta on selles kindel, vastas Rein, et 150 protsenti kindel. "Mul ei ole teiega arutada midagi," lausus ta ega soovinud ka öelda, kas ta üldse on Rein. "Vahet ei ole, kes ma olen, mul ei ole teiega rääkida mitte midagi. Kõik - nägemist."

Eemaldatud numbrimärk

Parkimismaailmas kohtab teisigi värvikaid karaktereid. Ühe valge Toyota Priuse omanik elab Tallinnas Pilve tänaval. Öösel on Uue-Maailma piirkonnas asuvas tupiktänavas parkimine tasuta, aga päeval maksuline. Hübriidauto juht lahendab selle probleemi lihtsalt – parkides ilma numbrimärgita.

"Kui on veel tasuline parkimine, siis ta lihtsalt võtab nii enda kui pruudi autonumbrid küljest ära ja paneb pagasnikusse. Majaelanikud on ju üritanud ikkagi abi saada, kuna see tänav on nii väike ja siia mahub nii vähe autosid, siis kui maja elanikud tulevad hiljem koju, ei ole lihtsalt võimalik parkida, sest kõik kohad on täis," rääkis rahulolematu kodanik Annely Laur.

Klõpsitud on hulk fotosid, kus kord on samal Priusel Eesti numbrimärk, siis Leedu tunnused, aga sageli lihtsalt tühi numbrialus.

"Selle ühe foto tegin mina üle-eelmisel laupäeval, kui tulin ise siia ja nägin oma silmaga, kuidas mõlemal autol numbrid ära võeti," lausus Laur.

Toyota Priust juhib 48-aastane taksojuhina töötav Arman, kes keeldub küll kaamera ette tulemast, aga tunnistab, et numbrite eemaldamine on seotud just parkimistasuga.

Arman ei taha pidevalt 31-eurost trahvi maksta, aga seda kummalisem on, miks ta ei võta sissekirjutatud elaniku parkimiskaarti, mis maksab kuus 10 eurot? Mees tunnistab, et pole korteri ametlik elanik ja seepärast oleks tema kuumaks 150 eurot. 

"Sõidukit võib ilma numbrimärgita parkida, kuid see ei anna alust jätta maksmata parkimistasu, kui parkimistasu maksmise kohustus on olemas," ütles Talvo Rüütelmaa.

Ühisteenuste linnaparkimise juht märkis, et kui sõidukil puudub registreerimismärk, kontrollitakse ka VIN-koodi olemasolu. "Kui VIN-koodi ei ole näha, või see on kinni kaetud, siis tõepoolest seda antud hetkel menetleda ei saa," tunnistas Vill.

Kui Armaniga rääkimine ei aidanud, pöördusid naabrid nii mupo kui Ühisteenuste poole, kes on samuti numbrita autost pilte teinud. Ühelt poolt öeldakse, et numbrita parkida võib, aga tasu maksmise kohustusest see ei vabasta, teisalt siiski tunnistatakse ajutist jõuetust. Auto saaks tuvastada ka VIN-koodi järgi, aga vanematel mudelitel see välja ei paista ja uutel on seda lihtne kinni katta. Asi läks isegi nii kaugele, et naabrid kutsusid mitmel korral politsei, viimati kaks nädalat tagasi.

"Politsei ütles niimoodi, et niikaua, kui auto liikluses ei osale, võib ta siin ilma numbriteta seista ja ja kohe, kui ta liiklusesse läheb, andke palun teada," ütles Annely Laur.

Politsei asemel reageeris aga viimasele väljakutsele mupo, kes taas ei teinud midagi numbriteta Toyota suhtes, aga avastas, et Annely sõbranna autol on parkimistasu makstud, kuid kaks ratast reeglitevastaselt kõnniteele. Järgnes trahv.

"Sa püüad head või tahad, et kõik oleks ausad, siis tulemuseks on see, et hoopis saab trahvi see inimene, kes tegelikult on maksnud parkimise eest," polnud Laur rahul.

Transpordiamet: numbri mahakruvijalt nõutakse tasu tagantjärele sisse

Ühisteenused ja Tallinna transpordiamet väidavad, et numbrite maha kruvimine saab olla ainult ajutine lahendus, mis lükkab tagajärge edasi. Selline auto pildistatakse alati üles ja ühel hetkel, kui sama masin kusagil numbritega pihku jääb ja tuvastatakse, nõutakse tagantjärele kõik sisse. Sama asja kohta on olemas isegi pretsedent vanalinnast Laialt tänavalt, kus autojuht võttis süstemaatiliselt sõidukilt numbrimärgid ära, arvates, et siis talle viivistasu ei määrata..

"Aga sõidukil oli sedavõrd palju eritunnuseid. Ja lõppude lõpuks sõiduk, mis kogu aeg ilma numbriteta seisab, jääb ju meelde ka parkimiskontrolörile. Parkimiskontrolör märkas seda sõidukit registreerimisnumbrimärkidega ja kui hakati võrdlema eritunnuseid, siis selgus, et tegemist ongi sellesama sõidukiga. Ja kuna nüüd maksumenetlusega on tegemist, siis maksumenetluses on ka pöördtõendamiskohustus, mis tähendab seda, et sõiduki omanik peab nüüd hakkama tõestama seda, et viivistasu on määratud ebaõigesti," kirjeldas Rüütelmaa.

Tõe kriteerium on aga praktika. "Pealtnägija tegi eksperimendi ühe tundmatuks jääda sooviva omaniku sõidukiga, millelt eemaldati numbrimärgid ja pargiti see telemaja ette Faehlmanni tänavale. Tegu on kesklinna parkimisalaga, kus kontrolör käib vähemalt paar korda päevas.

15 minutit hiljem ongi Ühisteenuste jopega mees kohal. Auto pardakaamerast on näha, kuidas eemal seisev numbrimärkidega Mercedes, kes pole parkimistasu maksnud, pildistatakse üles ja saab kojamehe vahele trahvi. Meie katsealuse ümber teeb kontrolör nõutult tiiru, piilub aknast sisse ja lahkub.

Ehk siin läheb tegelikkus teooriast lahku - antud juhul ei fikseeri kontrolör midagi, ei tee ühtegi pilti, ka mitte paar minutit hiljem, kui tuleb uuesti veenduma - ehk on autol ikkagi mõni tunnusmärk.

"Sellisel juhul peab antud juhtumit vaatama, et et kus piirkonnas see oli, ja tuleb kontrolöril üle küsida, miks ta siis fotosid ei teinud sellest sõidukist?" nendib Ühisteenuste linnaparkimise juht.

Ühisteenused teatas tagantjärele, et sel juhul tegi kontrolör praaki, kuid edaspidi fikseeritakse iga selline juhtum.

Toimetaja: Karin Koppel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: