Nimetasite e-valimisi üldiselt heaks asjaks, aga tahate tõendada, kas need on ikka turvalised ja peavad vastu kõikidele testidele. Alustate selle proovimisega juba Euroopa Parlamendi valimiste aegu?

Ei, see ei ole reaalne. Selleks, et midagi teha, tuleb planeerida tegevusi. Kõigepealt kaasame õige isikute ringi, kellega koos otsustada, mida minna tegema. Siis saab hakata samme võtma.

Millised võiksid siis olla esimesed valimised, kui saate testide e-valimiste usaldusväärsust?

Reaalne oleks 2021, kohalike omavalitsuste valimised.

Keda te kutsute e-valimiste turvalisust testima?

Saan kaasata parimat Eestis olevat ekspertiisi, et see isikute ring määratleda. Mina praegu ühtegi nime ei ütle, seda nõu annavad mulle targemad inimesed.

Ja kui testid näitavad, et e-valimised ongi turvalised, kas siis on vaidlused lõppenud?

Turvalisus ei ole staatiline nähtus. Kindlasti on see ajas muutuv ja turvalisuse taset tuleb ajakohastada kogu aeg. Aga kui mingis konkreetses ajahetkes on need [e-valimised] üheselt määratletavad turvalise valimiskanalina, siis, jah, turvalist kanalit on põhjust kasutada edaspidigi.

Ja siis usub seda ka EKRE?

Ega see küsimus puuduta ainult EKRE-t. Turvaline valimine on ühele riigile olemuslikult vajalik, sõltumata kellegi erakonnalisest määratlusest. Siis usuvad seda kõik inimesed, kõikidest erakondadest, kes on mõistlikud skeptikud ja suhtuvad maailma tõenduspõhiselt.

Aga ikka on ju neid, kes vaidlevad vastu kliimasoojenemise juttudele või pooldavad lapiku maa teooriat.

Jah, aga mis siis sellest? Valimised peavad olema usaldusväärsuse templiga ja me hangime selle templi. Või siis tõendatakse vastupidine.

Ükski mõistlik inimene ei saa öelda, et pole alust kahelda inimese loodud asjades. Mõistlik skepsis ja tõendatult turvaliste lahenduste kasutamine on igati arukas riskikäitumine tänapäeva küberohtusid täis maailmas.

Ma ei saa jätta küsimata, kas kliimasoojenemine on väljamõeldis?

Mina tean seda, et esineb erinevaid vaateid. Vaatame siis sadade aastate pärast, et mis see on. Aga mina ei võta sõna teemadel, mis.. ei ole minu teemad. Las teised vaidlevad, mina püüan mõistlikul määral tarbida, mitte aidata kaasa kliimassoojenemisele, kui õigus on neil, kes väidavad, et see on inimtekkeline.

Oma isiklikke valikuid saame alati ise sättida ja mõistlik tarbimine on igati asjakohane lähenemine. Sõltumata sellest, kas see [kliimasoojenemine] on lõplikult inimtekkeline või ei ole. Ega te ise ka paneks pead pakule, et kumb see on. Selleks ongi teadlased, et asju sügavamalt uurida.

Õhusaastet võiks ju ikka vähendada?

Kahtlematult, täiesti nõus, väga mõistlik eesmärk.

Marti Kuusik. Autor: Priit Mürk/ERR

Te ei pelga, et e-valimiste usaldusväärsus on veidi nagu usu küsimus?

Usk ongi see, mida tahaksime sellest diskussioonist välja lülitada. Proovime usu komponenti mõlemal poolel vähendada ning vaatame, kas see süsteem on vaieldamatult usaldusväärne. Vaatame tarkvaralistele küsimustele ja protsessi küsimustele. Ja kui ka protsessis ei ole küsimusi, siis usutavasti saame ühiskonnas kokkuleppele, kas see on okay või ei ole okay. Aga jah, usk ei ole hea abimees, kummaltki poolt.

 "Mina ei ole IT-inimene..." Nii ütlesite Geeniuse portaalile. Miks võtsite siis vastu pakkumise hakata väliskaubandus- ja IT-ministriks?

Selleks, et olla IT- minister, ei ole vältimatult vajalik koodikirjutamise oskus. Vajalik oskus on, minu hinnangul, koguda kokku ühiskonnas hetkel saada olev ekspertiis ja rakendada see riigi pikaajaliste eesmärkide saavutamiseks.

Kuidas EKRE esimees Mart Helme põhjendas teile ministri ametit pakkudes, et miks just teie olete selleks kõige parem?

Ega tema pidanudki mulle seda põhjendama.

Kas te ei küsinud "Miks just mina?"?

Ei. Kui mees tunneb, et ta saab hakkama, siis mees tunneb, et ta saab hakkama.

Kodukandi Virumaa Teatajale ütlesite, et muutusi Eesti poliitikas olete soovinud ning: "Kui nüüd on selleks võimalus, tuleb tegutseda." Milliseid muutusi te Eesti poliitikasse toote?

Lähme nüüd veidi valdkonnast välja? Võib-olla on meil lõpuks ometi võimalik rääkida tipptasemel sellest, millest on tingitud EKRE-t valinud inimeste hirmud Euroopa ja maailma tänapäevaste ohtude ees. Tänu sellele, et meie erakonnal on võimalik kaasa lüüa valitsuse töös, on need küsimused ka kõrgema taseme laual.

Mis on EKRE valija kõige suurem hirm maailma ja Euroopa ees?

Mina ei ole üldistaja. Aga kui küsite minu isiklikku arvamust, et mis võiks olla EKRE nn koondvalija palett ohtudest, mida ta maailmas praegu tunnetab, siis selleks on oht mitte käituda ratsionaalse olendina.

Ratsionaalne olend ei ütle oma identiteedist lahti ega lahusta ennast ümbritsevas. Elementaarne on, et Eesti, üldse rahvusriikide Euroopa, võiks jääda selliseks kirevaks rahvuste väga rikaste kultuuride kogumiks ka edaspidi, me ei pea kõik maailmas saama samataolisteks.

Iga normaalne kultuur omab kaitsemehhanisme. Me oleme näinud kummalisel kombel, et Euroopa senised kaitsemehhanismid on olnud üsna õhukesed ja on oht, et Euroopa variseb ise enda väärtuste all.

Eestlased on ikka jäänud eestlasteks, soomlased soomlasteks, sakslased sakslasteks, itaallased itaallasteks, prantslased prantslasteks...

Väga tore. Aga mis saab belglastest, 20 või 50 aasta pärast?

Valloonid on valloonid ja flaamid on flaamid.

Aga tõenäoliselt teisest usust inimesed sünnitavad nad lihtsalt üle.

On väga lühinägelik küsida, miks meie Eestis tegeleme võõrrahvastega, sest neid ei ole siin. Esiteks ei muretse EKRE poolt hääletanud ainult Eesti pärast, me määratleme end ju Euroopa kodanikena ja näeme, kuidas Euroopas on mitmed põlisrahvad enda kodus uute tulijate tagakiusamise objektiks.

Teiseks, siis kui on hilja küsimustega tegeleda, siis on hilja. Mina ei kujuta ette, kuidas hakata Lääne-Euroopas seda küsimust lahendama 30-40-50 aasta pärast, kui suures osas piirkondadest on moslemi elanikkond ja eurooplastele hakatakse suruma peale võõrast elulaadi. Kuidas seda siis rahumeelselt lahendada?

Vaatame maailmas lahtiste silmadega ringi – on vaieldamatu, et Euroopas on põliselanikel füüsiliselt raskeid olukordi, millega nad peavad vastamisi seisma, sest ühiskond on oluliselt kirevamaks aetud, kui see oli mõnikümmend aastat tagasi.     

Olete Rene Tammistiga, praeguse ettevõtlus- ja IT-ministriga rääkinud, et mis teid ees ootab?

Härra Tammistiga ei ole me kohtunud. Kui on õige aeg, siis kindlasti kohtume ja loodetavasti ta annab ka oma soovitused. Aga eks iga ametisse astuva ministri ülesanne on olukorrale värske pilk peale lasta ja redefineerida suunad. See on arengu eeldus – värske pilk, uued plaanid. Mis hetkel kõige suurema kasuteguriga tunduvad, need võtame ette.

Praegu töötate militaardroonide firmas Threod Systems...

Olen ennast siiski puhkusele võtnud ja ootan, et järgmisel nädalal on vaja uude ametisse asuda.

Kui keeruline on Eesti toodetele välisturgu leida?

Raske, kindlasti. Keegi ei oota maailmas kedagi iseenesest, selleks on vaja teha kõvasti tööd. Riik saab olla partner ja siluda teed ettevõtjatele jõudmaks välisturgudele. Kus täpsemalt ja kuidas doseerida, saab määrata koos ettevõtjatega. Seda ma kavatsen teha.

Kas ja kui suuri muutusi vajab EAS?

Lubage astuda ametisse, siis vastan täpsemalt. Aga olen kuulnud EAS-i aadressil palju kiidusõnu.

Kuidas teie suhtute ametnikkonda?

Eesti riigi sool, maa sool.

Te ei kahtlusta, et ametnikud hakkasid uuele ministrile vastu töötama?

Kindlasti on koostööaltimaid inimesi ja neid, kes arvavad, et nemad teavad kõige paremini, kuidas maailmas asjad käivad. Olen argumentide usku ja kui on põhjust, suudan usutavasti veenda ümber kolleege ja kui on põhjust, et mind veendakse, ei näe ma põhjust mitte lasta sellel juhtuda.

Eesti ametnikkond on endasse koondanud väga palju Eesti paremaid ajusid ja loodetavasti on see viljaka koostöövõimalusega seltskond. Minul ei ole mingeid eelarvamusi.

Marti Kuusik. Autor: Priit Mürk/ERR

Kas te Eesti politseid usaldate?

Kord on majas, julgen mööda tänavaid kõndida. Usaldan küll.

Olete politseilt karistada saanud?

Ma ei ole mingi pühak. Inimene ikka. Eks paljud on oma nähvaka kätte saanud ja ikka asja eest. Olen minagi kunagi ja olen sellest õppinud, et ei ole vaja liiga kiirustada, tuleb olla aupaklik elu ja teiste inimeste ees. Vanuse kasvades kogemusi lisandub ja olen jätkuvalt õppimisvõimeline.

Ja millise karistuse saite pärast parlamendivalimisi? Teil oli siis autoroolis kohtumine politseiga.

Mida te täpsemalt silmas peate? See on üldiselt informatsioon, mida ma raadioeetri teel ei hakka jagama. Minu ja minu tegevuste tagajärgedega on minu enda südametunnistusega kokkuleppes asjad klatitud ja mingeid olulisi ühiskonda kahjustavaid järelmeid asjal ei ole.

Saan aru, et olite siis alkomeetrisse puhunud?

Mina ei hakka teiega jagama omaenda kaasusi, mis minul on Eesti korrakaitseorganitega. Eesti korrakaitseorganitel minule pretensioone ei ole ja ma ei hakka ennast kiskuma alasti. See ei ole kohane teie poolt.

Kas EKRE juhid teavad sellest?

Jah, see ei ole midagi sellist, mis oleks kriminaalne või mind välistav.

Eelmine riigihalduse minister kaotas samasuguse loo tõttu ameti. Olete tema näitele mõelnud?

Kordan veelkord, minister ei ole inimene, kes seisab väljaspool kõiki teisi inimesi. Mina ei ole pühak, minu kvaliteedid ministri ametis tulenevad põhiliselt võimest käituda ministrina. Aga kui te tahate mind eksponeerida ebamugavas olukorras, siis ma ei taha teiega kaasa minna. Räägime asjast.

Räägiks nüüd 4. märtsi ikkagi selgeks. Kui palju te politsei alkomeetrisse puhusite?

Väljusin hommikul väga normaalse enesetundega. Eelmisel õhtul oli valimisteõhtu, loomulikult oli inimestel hea meel, sest [EKRE] tulemused olid korralikud ja lubasin endale veidi. Hommikul pidin vara tööl olema, käisin duši all, tundsin ennast täiesti normaalselt. Mul ei ole kunagi olnud tahtlust asuda joobes sõidukit juhtima. Aga juhtus tõesti nii, et kuna kiirustasin, siis ei jõudnud hommikust süüa ja tühja kõhu pealt leiti väljapuhutavas õhus – ütlen mälu järgi – 0,14 promilli.

Politseivõimud leidsid, et ma ei ole ühiskondlikult ohtlik tegelane ja mulle pakuti võimalust osaleda liikluskoolitusel. Seda võimalust ma ka kasutasin.

Muidugi võiks ära öelda ka selle, et 4. märtsil ei olnud mina ministri kandidaat. See kindlasti ei õigusta sellist... promilli väljapuhumist. Aga kui väita, et huvi selle juhtumi vastu on põhjustatud sellest, et ministri kandidaat on avaliku elu tegelane, siis avaliku elu tegelasena ma ennast [4. märtsil] kindlasti ei näinud.

Arusaadavalt on avaliku elu tegelasele standardid kümme korda kõvemad kui tavakodanikule ning ei ole üldse tõenäoline, et avaliku elu tegelasena leiaksite mind mingit sellist riski võtmas.

Teie varasem karistusregister oli puhas – kehtivad karistusi ei olnud?

Mälu järgi ütlen, et oli küll nii. Ma ei ole mingi saririkkuja. Aga elu on kohati irooniline ja kui keegi suudab siin näha ka tragikoomilist momenti, siis eks ta veidi ole ka nii: vahetult pärast valimisi, tulevane ministri kandidaat, kes isegi ei tea, et ta on ministri kandidaat, saab sellise fopaaga hakkama. Mis seal ikka, elu on hernes.

Aga et tõmmata ühiskondlikku võllarattasse või seada häbiposti, see ka nagu päris lahendus ei ole. Näeme ühiskonnana vaeva, et inimesi integreerida, siis olge head, lubage integreeruda ka ühel ministri kandidaadil või ministri hakatisel. Olen praegu läbimas liikluskoolitust, mis sel nädalal algaski, ja seal saan ka väga praktilisi nõuandeid, kuidas taolisi situatsioone vältida.

Ei taha häbiposti seada ega rattale tõmmata, aga kuna olete ministri kandidaat, tuli ka see küsimus ära küsida.

Arusaadavalt. Tänan võimaluse eest, et lubasite mul seda selgitada.

Mida küsis teilt esmaspäevasel kohtumisel president Kaljulaid, kes talle tundmatuid ministri kandidaate läbi katsub?

Me kõnelesime Eesti IT eduloo jätkamise vajadusest, veidi puudutasime üldist poliitilist retoorikat, mis on eriti valimiste järgsel ajal olnud teravam kui võinuks olla. Sellega olen täitsa nõus, et võiks säilitada viisakamat suhtlusstiili. Ilmselt ei ole siin ükski asjaomane pool päris süüta. Poliitilises suhtluses võiks koloriiti maha keerata, võibolla see häälestaks ühiskonda koostööle.

See kõik puudutab ka EKRE enda sõnakasutust, mõeldes kasvõi teie uudisteportaalile.

Eks kindlasti. Kõik inimesed, kes poliitikas osalevad, võiksid väljenduda nii, et see räägiks rohkem nende seisukohtadest ja argumentidest, mitte lihtsalt kedagi negatiivselt tituleerida, mis on ülepaisutatud ja kohatu.

Jäite riigipeale ka mõne vastuse võlgu?

Meil polnud ju eksamit või ülekuulamist. Oli mõttevahetus. Presidendil oli jagada mitmeid häid vaateid, oli põnev, viljakas ja praktiline jutuajamine.

Kas teie olete nüüd see inimene, kes pärast Eesti-Vene presidentide kohtumist hakkab edendama Eestis Vene-suunalist ettevõtlust?

Venemaa on kahtlemata Eestile otse teisel pool piiri asuv ülisuure mahuga majanduslik jõud. Ja kui minu võimuses on teha midagi, et aidata Eesti ettevõtjatel luua suhteid oma kauba müümiseks sinna suunas, siis ma loomulikult seda teen.

Seal on muidugi konks, sest Euroopa Liidu ühissanktsioonid mõjutavad ettevõtluse võimalikku eksporti Venemaale.

Jah, aga me ei peaks proovima teha vähem kui teevad meie nutikad naabrid Soomest ja Lätist. Teatavasti on nende olukord mõnevõrra parem kui meil. Nii et tegevusvabadus siiski on.

Suur tänu. Jõudu.

Aitäh teile. Ja kõike head.

Marti Kuusik Autor: Priit Mürk/ERR