Hiljuti avaldatud ajakirjandusvabaduse edetabelis oli Eesti 11. kohal. Raag arvas, et ajakirjandusvabaduse indeksis kukub Eesti järgmisel aastal vähemalt kaks-kolm kohta.

"Juba ainuüksi hirmu fooni loomine kahjustab sõnavabaduse õhkkonda ja need ähvardused, mis on tehtud, lisanduvad nendele probleemidele, mis meil on juba senimaani olnud," ütles ta.

Raag ütles, et ajakirjanikel on järjest raskem teha tööd neutraalselt ning üha enam tunnevad nad endas kodanikuvastutust.

Raag rääkis Vilja Kiisleri ja Ahto Lobjaka juhtumitest ja leidis, et need on üsna erinevad. "Vilja Kiisleri juhtum on klassikaliselt väga palju selgem ja selle puhul me võime öelda, et jah, me võib-olla nägime ühte märki sellest, milline on hetkel Postimehe toimetuse pealiin peatoimetaja vaatenurgast vaadatuna. Aga Ahto Lobjaka ja ERR-i puhul ma arvan, et me ei tea, mis seal tegelikult toimus ja toimub. Üheltpoolt on see kindlasti ERR-i praeguse juhtkonna süü, et kui alguses oli ilmselt mingisugune kommunikatsioonitõrge, oli ju faktiliselt ebatäpne, et Ahto Lobjakas on vallandatud. Seejärel läks umbes 24 tundi aega ja me ei kuulnud ERR-i juhtkonnalt mitte mingisugust selgitust," lausus Raag.

Raag ei olnud nõus ajakirjandusõppejõu ja sotsiaaldemokraadi Marju Lauristini väitega, et Kiisleri ja Lobjaka juhtumite tõttu ei ole Eestis pressivabadus enam enesestmõistetav.

Saatejuht Anna Pihl küsis Raagilt, kas Eestis on sõnavabadus ohus. Raag vastas, et tehtud on olulisel hulgal ähvardusi ja praegu on hirm suurem kui tegelik sõnavabaduse puudulikkus. "Mina väidan seda, et me elame hetkel veel pigem sellise südametunnistuse proovilepaneku ajal, kui reaalse sõna pärssimise ajastul," sõnas Raag.

Raag märkis, et need, kes tahavad, saavad oma julgust kasutades öelda, mida nad tahavad. "Täna veel on olukord kontrolli all, aga hirm on kahjulik selles suhtes, et teinekord hirm kiirendab kardetu teoks saamist," rääkis Raag.

Ta pidas võimalikuks, et Eestit võib tabada nii positiivne kui ka negatiivne stsenaarium.

"Ühiskonna vastasseis kestab veel kaua"

Rääkides EKRE retoorikast ütles Raag, et Eesti on üle võtmas paljuski seda, mis toimub mujal maailmas.

"See fake news kui süüdistav on väga selgelt juurde tulnud. Aga ma arvan, et see on seotud laiema sotsiaalse arenguga Läänemaailmas tervikuna, mis on viinud ühiskonna lõhenemiseni ja demokraatia kriisini, kus on ühiskonnas suur osa neid, kes ei usu, et nende tahe midagi loeb ja et nad suudaksid oma elus midagi muuta ja kes viimase võimalusena haaravad kinni ka populistlikest ideedest ja kes kõige viimase võimalusena on teinekord valmis ka vägivallaks," rääkis Raag.

Raag rõhutas siiski, et ta ei pidanud silmas, et Eestis seisab tingimata ees mingisugune vägivaldsuse periood, kuid mujal maailmas, näiteks Prantsusmaal, on see areng ka sinnani jõudnud. Ta prognoosis, et tekkinud vastasseis ühsikonnas kestab veel pikemat aega.

"Mulle teeb nalja väide infooperatsioonist"

Raagi sõnul saadab Kuusiku tagasiastumine ühiskonnale sõnumi naistevastase vägivalla tõsidusest. "Ma arvan, et see saadab ka grammikese positiivse sõnumi ka sellest valitsust, et ta ei ole päris tuim valitsus," lausus Raag.

Kuusiku väidet tema vastu korraldatud infooperatsioonist ei võta Raag tõsiselt. "Mulle teeb väga nalja see hinnang, et on käivitatud suur infooperatsioon ja seda kahel põhjusel. Esiteks - väga paljud ei kujutagi ette mida see siis tegelikult võiks tähendada. Tegelikult infooperatsioon ei tähenda sugugi seda, et alati on tegemist valeinformatsiooniga," kommenteeris Raag.

"Näiteks, kui me kujutame ette, et kusagil on suur keemiareostus ja korraldatakse inimeste evakuatsioon, sest selleks, et öelda inimestele, kuhu nad peavad minema, peab samuti tegema suuremastaabilise ja koordineeritud infotööd, et inimesed teaksid, kuhu nad lähevad. Ja seejuures ei pea neile kordagi valetama," näitlikustas Raag.

"Aga nüüd antud juhul, ma arvan, et infooperatsiooni ei olnud vaja, sellepärast, et see ootus sellise loo järgi paraku on ühiskonnas ju õhus. Nii nagu EKRE-l on päris arvestatav hulk valijaid, nii on ka ühiskonnas üle 30 protsendi inimesi, kes mitte mingil juhul ei tahtnud, et EKRE saab valitsusse ja kui sul selline õhkkond on, siis piisab sellest, kui sa viskad sinna bensiinipotti üheainsa tiku ja juba plahvatab see, mis sunnib inimesi seda informatsiooni aina jagama ja jagama," lausus Raag.