Läinud reedel kuulutas Rail Baltic Estonia välja Ülemiste ühisterminali ideekonkurssi. Eelmisel, 2014. aastal toimunud konkursil tegid ametnikud vea ja ei märkinud riigihanget rahvusvaheliseks, ehk konkursi võitnud arhitektuuribüroole Kolm Pluss Üks saanuks terminali projekteerimise eest maksta kõigest 100 000 eurot, see tähendab umbes viis korda vähem, kui vaja. Aga arhitektide liidu asepresident Kalle Komissarov ütleb, et vahepeal on Kolm Pluss Ühe tööd ikkagi kasutatud.

"See võidutöö läks käiku ja selle eskiisi alusel hakati detailplaneeringut tegema. Ja mingid asjad reaalselt said valmis. Ei saanud küll klassikalises mõttes mingid majad või pargid või väljakud valmis, aga tehti selliseid põhimõttelisi otsuseid, ehk kust trammitee läheb või kuhu edasi hoonestus tuleb," rääkis Komissarov ERR-ile.

Sestap näeb arhitektide liit, et uut ideekonkurssi välja kuulutades pidi Rail Baltic Estonia osaliselt aluseks võtma Kolm Pluss Ühe tehtud töö ja niimoodi võidakse rikkuda arhitektuuribüroo autoriõigusi.

"Meie loomeliiduna kaitseme ikkagi meie liikmete ehk loomeisikute õigusi. Me arvame, et see autoriõigus on selline punane joon meie jaoks. See on nii-öelda viimane tulemüür."

Niisiis alustab Rail Baltic Estonia arhitektuurikonkurssi ilma liidu kooskõlastuseta. Riigiettevõtte tehniline juht Anvar Salomets aga ütles, et nemad aurotiõiguseid ei riku.

"Kuivõrd tänaseks juba rajatud taristu, millele on ka uues võistlusülesandes viidatud – seda uue ideekonkursi käigus muuta ei tohi."

Aga Kolm Pluss Üks arhitekte esindav vandeadvokaat Maria Mägi ütles, et nemad saavad aurotiõiguste küsimusest teisiti aru, mistõttu kaalub arhitektuuribüroo uue ideekonkursi ehk riigihanke vaidlustamist.

"Kolm Pluss Üks näeb siin muidugi seda kohustust, et kaitsta arhitektide õigusi ka üldisemalt ja luua niisugust praktikat, kus ei tekiks enam niisugust olukorda, et arhitektid näevad vaeva ja siis lõpuks üteldakse, et tegelikult me teeme ikkagi uue konkursi, sest me tegime midagi valesti."

Anvar Salomets tõdes, et kuna ühisterminali jaoks lubatud euroraha peaks ära kasutama 2022. aasta lõpuks, siis võimalikuks kohtulahinguks väga aega ei ole.

"Kõik, mis on viivitus, tuleb lõpptähtaja arvelt. Lõpptähtaeg on küll 2025. aastal, aga sellele vaatamata on ajakava ütlemata pingeline," märkis ta.

Maria Mägi ütles, et lisaks uue ideekonkursi vaidlustamisele võib Kolm Pluss Üks esitada ka kahjunõude.

"No rahalised nõuded on otsesed kulud, mis on seotud õigusabiga ja saamata jäänud tulu, mis oli oodata, kui konkursil osalema mindi ja seda enam, kui nad kuulutati võitjaks."

Oluline on aga ka see, et uut ideekonkurssi ei tehta sugugi samade ootustega, kui 2014. aastal. Salomets rääkis, et algselt planeeritud rööbasteede arv jäi väikeseks. Nüüd on juures üks rööbastee ja ooteplatvorm Rail Balticule ning üks rahvusvahelise rongi lõpp-peatus Eesti Raudteele.

"Ja teine suur element on siis terminaliväljaku jätk, nagu me teda nimetame. Ehk siis raudteealune läbipääs, mis ühendab Peterburi teest terminali poole jäävat linnaruumi lõunapoolse, ehk Ülemiste linnaku linnaruumiga."

Neid muudatusi on senise nelja aasta jooksul arutatud ka Kolm Pluss Üks arhitektuuribürooga. Seetõttu võiks just neil olla kõige selgem nägemus, mida arendaja uuelt ideekonkursilt ootab. Seda eelist arhitektuuribüroo aga ära kasutada ei plaani, ehk nemad ideekonkrsil enam ei osale.

"Kolm Pluss Üks ei pea seda eetiliselt võimalikuks. Ja ma usun, et seda ei pea võimalikuks väga paljud arhitektide liidu liikmed," ütles Maria Mägi.