"Rail Balticu rajamise kulutusteks on riigieelarve ja riigi eelarvestrateegiaga kavandatud aastatel 2019–2023 kokku 410,7 miljonit eurot, millest välistoetus moodustab 316,3 miljonit eurot ja Eesti riigi kaasfinantseerimine 94,4 miljonit eurot. Eelarves on vahendid ette nähtud ja Eesti riigi kaasfinantseeringut ei ole kavas katta laenuga," ütles rahandusministeeriumi pressiesindaja teisipäeval ERR-ile.

Kevadel avaldatud riigi eelarvestrateegias aastateks 2019–2022 oli Rail Balticu rajamiseks plaanitud 118 miljonit eurot, kuid sellesse perioodi jäävad valdavas osas projekteerimistööd ja maade omandamine ning suuremad ehitustööd algavad alles perioodi lõpus.

Rail Baltic on Eestit, Lätit ja Leedut ühendav 1435 millimeetrise rööpme laiusega ehk niinimetatud Euroopa laiusega kiire elektrifitseeritud raudteeühendus, mis kulgeb Tallinnast Riia kaudu Leedu-Poola piirini. Poolas on Euroopa raudteevõrgustik juba vastas ning sealseid ühendusi arendatakse samuti pidevalt edasi. Eestis rajatakse Rail Balticu raames ka reisiterminalid Tallinnas Ülemistele ning Pärnusse, samuti uutel tehnoloogiatel põhinevad integreeritud kaubaterminalid.

Kolme Balti riiki läbiva uue raudtee ehitamise kogumaksumuseks hinnatakse umbes 6 miljardit eurot, millest, sõltuvalt tööde iseloomust, kuni 85 protsenti on valmis panustama Euroopa Liit. Eesti territooriumile jääva trassilõigu väljaehitamine maksab praeguse eelprojekti põhjal umbes 1,6 miljardit eurot, millest Eesti jaoks on kohustuslikuks projekti omaosaluseks plaanitud 318 miljonit eurot ettevalmistus -ja ehitusperioodi jooksul, öeldakse Rail Balticu kodulehel.