2014. aastal tehti Rail Balticu ühisterminali arhitektuurikonkursis lihtne, aga saatuslik viga. Rahvusvahelise hanke asemel korraldati riigisisene hange, mis tähendas, et reeglites püsimiseks ei tohi konkursi võitjale maksta üle 100 000 euro. Ühisterminali projekteerimine on aga vähemalt viis korda kallim. Keerulisest olukorrast pääsemiseks teatas Rail Baltic Estonia osaühing juba läinud sügisel, et kuulutab hiljemalt detsembris välja uue ideekonkursi.

See mõte ei meeldinud ei arhitektide liidule, esialgse konkursi võitnud Kolm Pluss Üks OÜ arhitektidele ega ka Ülemistet arendavatele ettevõtjatele. Niisiis pakkusid Mainor Ülemiste AS, Technopolis Ülemiste AS ja Ülemiste Center OÜ juba läinud oktoobris võimaluse osa projekteerimisest ise kinni maksta.

"Jutt on siis arhitektuursest projekteerimisest, suurusjärgus poolest miljonist eurost, mis ühest küljest on suur raha, aga teisest küljest, vaadates seda, mis on Rail Balticu terminali projekteerimise seismisest kaasnev kasu, siis sellega võrreldes on tegemist suhteliselt väikse summaga," rääkis Mainor Ülemiste AS-i nõukogu liige Andrus Kaldalu.

Ta tõi näite, et samal moel panustasid piirkonna ettevõtjad raha ka lennujaamani viinud trammitee rajamisse. Seda, et ühisterminali projekteerimisse eraraha kaasata, peab õiguslikult võimalikuks nii arhitektuurikonkursi võitjaid esindav Maria Mägi Advokaadibüroo kui piirkonna ettevõtteid esindav advokaadibüroo TGS Baltic AS. Rail Balticu projektijuht Kristjan Kaunissaare aga ütleb, et ühisterminali projekteerimiseks nad eraraha kaasata ei saa.

"Jätkuvalt meil on riigihanke kohustus, see tähendab, et me ei saa sellest üle ega ümber. Kuna see võib tähendada, et kui me läheme seadusega vastuollu, tähendab see rahade tagasiküsimist," ütles Kaunissaare.

Ehk teisiti öeldes, riik kardab, et kui protsessi otsast ei alusta, võib aastatetagune hankeviga ikkagi saatuslikuks saada ja Euroopa liit võib terminali rajamiseks antud toetusraha lihtsalt tagasi nõuda. Andrus Kaldalu aga viitas sellele, et rahast võidakse ilma jääda just protsessi pikemaks venitades.

"Kasvõi näiteks Rail Baltic Estonia juht Riia Sillave on öelnud, et projekti venimine tähendab tegelikult seda, et võidakse kaotada iga nädalaga pool miljonit eurot vahendeid," märkis Kaldalu.

Ka Kristjan Kaunissaare tõdes, et terminali jaoks küsitud raha saab kasutada veel kuni 2022. aastani, sest siis lõppeb käesoleva Euroopa Liidu eelarveperioodi rahastus.

Samas ei välista ta, et kui projekt venib pikemaks, võib tekkida võimalus taotleda raha ka järgmisest eelarveperioodist. Ühtlasi usub Kaunissaare, et veel on ka võimalus graafikusse tagasi jõuda, kui ainult edaspidi kõik kiiresti teha. Sestap on nii majandus- ja kommunikatsiooniministeerium kui Rail Baltic Estonia veendunud, et lähikuudel, võib-olla isegi veebruaris, kuulutatakse välja uus ühisterminali ideekonkurss.

Põhjuseid, miks senisest kavandist kinni hoida, on ümbruskonna ettevõtjatel aga veel. Nimelt on nii nemad, riik kui ka näiteks Tallinna lennujaam selle arendamisse ja läbijoonistamisse nii aega kui raha pannud. Ettevõtjate soovil on sinna lisatud näiteks tunnel, mis algaks terminali juurest ja viiks raudtee ja Suur-Sõjamäe tee alt lennujaama poole, sest selles suunas plaanivad ettevõtjad lennujaamani viivat Euroopa väljakut.

"Üks asi on see, et tänasel hetkel terve see Ülemiste piirkond on rebitud raudteega kaheks osaks, mis tegelikult omavahel praktiliselt ei suhtle. See väljak, mis libiseks raudtee alt läbi, ühendaks Ülemiste linnaosa üheks tervikuks. Lisaks paneks ta ühtsena toimima lennujaama, rongijaama ja bussijaama," rääkis Kaldalu.

Kristjan Kaunissaar kinnitas, et niisugune lõunapoolne läbikäik või ülekäik jõuab kindlasti ka uue arhitektuurikonkurssi tingimustesse. Ühtlasi lisas ta omalt poolt veel ühe põhjenduse, miks ikkagi on tarvis uut konkurssi. Nimelt usuti 2014. aastal konkurssi korraldades, et terminalis peaks olema ruumi viiele rööpapaarile ehk kolmele perroonile. Nüüd on ilmnenud, et kitsale alale tuleb mahutada rohkem rööpaid ning rohkem hoonestust.

Osaühingut Kolm Pluss Üks esindava juristi Maria Mägi sõnul on ministeerium öelnud, et eraraha kaasamine ei tekitaks mingit õiguslikku probleemi.

"Olen üllatunud, et pean lugema ministeeriumi ametniku seisukohta meediast olukorras, kui on lubatud saata ametlik vastus meie 23. oktoobri pöördumisele. Seda enam, 17. jaanuaril kantsleri juures kohtudes kinnitati meile, et [projekteerimisse] eraraha kaasates ei tekiks mingit õiguslikku probleemi," ütles Mägi.