Soini muudatust ei põhjendanud. Delegaatide sõnul takerdus ühisdeklaratsioon põhjusel, et USA ei soovinud tekstis mainida kliimamuutust. Teised riigid polnud sellega nõus, ütlesid mitu allikat.

See on esimene kord, kui 1996. aastal esimese istungi pidanud nõukogu ei tee ministrite istungi lõpus ühisdeklaratsiooni. Ministrite tasandi istung toimub iga kahe aasta tagant.

"Praegu takerdus asi selle taha, et Ameerika teeb lõppleppe tegemise raskeks," ütles Sally Swetzof ühest kuuest Arktika põlisrahvaid esindavast ühendusest Aleuutide rahvusvaheline ühendus.

Arktika Nõukogu liikmesriigid on Island, Kanada, Norra, Rootsi, Soome, Taani, USA ja Venemaa ning üldiselt on nende koostöö nõukogus sujunud.

Istungi eel aga pidas USA välisminister Mike Pompeo kõne, kus kritiseeris nõukogus vaatlejastaatusega Hiinat ja liiget Venemaad nende agressiivse käitumise eest Arktikas.

Ta ei maininud kliimamuutust kordagi, kuigi teadlaste sõnul soojeneb Arktika kliima ülejäänud maailmast kaks korda kiiremini.

Ühisdeklaratsiooni takerdumist kliimamuutuse taha kinnitas ka Soini nimel tehtud Soome avaldus. Selles tõdetakse, et enamik liikmesriike peab suurimaks väljakutseks Arktikas kliimamuutust ning nad tunnistavad, et selle muutuse tagajärgede leevendamiseks tuleb kiirelt tegutseda.

Avalduse järgi olid samad riigid mures ka valitsustevahelise kliimamuutuste rühma (IPCC) raporti tulemuste pärast.

"Enamik meist rõhutasid vajadust vähendada kasvuhoonegaaside ja kivisöe õhkupaiskamist ja teha rohkem tööd kliimamuutusega kohanemiseks," öeldakse Soome avalduses.

Tekstis ei öelda, mis riik või riigid vähemusse jäid.