Uuring: Eesti inimesed võidavad Euroopa ühisturust aastas 445 eurot
Euroopa Liidu loodud ühtne siseturg suurendab iga Eesti elaniku sissetulekut aastas kesmiselt 445 euro võrra, selgub kolmapäeval avaldatud uuringu tulemustest.
Euroopa Majanduspiirkonnas kehtiv kaupade, inimeste, teenuste ja kapitali vaba liikumine annab keskmiselt ühele Euroopa kodanikule aastas sissetulekuna juurde 840 eurot, kusjuures rohkem võidavad sellest Euroopa Liidu geograafilises keskmes olevad majandused, selgub Bertelsmann Stiftungi läbiviidud uuringust.
"Euroopa Liidu ühtne turg pole kaasa toonud mitte üksnes piirikontrolli kaotamist, vaid andnud lisa ka eurooplaste rahakotti. Keskmiselt suurendab ühisturg iga kodaniku sissetulekut umbes 840 euro võrra aastas," ütles uuringu üks koostajaid Dominic Ponattu kolmapäeval avaldatud ülevaates.
Uuringu kohaselt võidavad ühisturust enim väiksemad ja kõrgelt arenenud riigid, kellel on suur kaubavahetuse maht. Nii suurendab ühisturg Šveitsi kodanike sissetulekut 2900 euro võrra aastas, Luksemburgis 2800 euro võrra, Iirimaal 1900 euro võrra. Samuti on suuremad võitjad Belgia, Hollandi ja Austria kodanikud. "Suurimad võitjad on väiksed riigid mis kauplevad palju ning millel on konkurentsivõimelised majandused," ütles Ponattu. "Riikide nagu Austria või Hollandi jaoks on ühisturg hindamatu väärtusega, kuna neil on konkurentsivõimeline tööstus, aga siseturu väiksuse tõttu sõltuvad nad ekspordist," lisas Ponattu.
Euroopa regioonidest ongi suurimad võitjad tööstuslikud ja linnastunud piirkonnad - nii näiteks saab Zürichi keskmine elanik ühisturust 3590 eurot võitu aastas, Londoni elanik 2700 ja Brüsselis 2470 eurot.
Kõige väiksemat kasu saavad ühisturust Lõuna- ja Ida-Euroopa maapiirkondade elanikud Bulgaarias, Rumeenias ja Kreekas.
Eesti elanikele annab ühisturg raporti kohaselt aastas keskmiselt 445 eurot lisatulu, lätlased võidavad 354 ja leedulased 395 eurot. Soome Helsingi regiooni elanike sisssetulekuid suurendab ühisturg 1241 euro võrra aastas, muudes Soome regioonides jääb see 739 ja 867 euro vahele. Stockholmi piirkonna elanikud võidavad 1569 euro võrra aastas, Göteborgis üle 1300 euro, mujal Rootsis umbes 1000 euro võrra aastas.
Ida-Euroopa riikides jääb valdavalt elanike sissetuleku kasv tänu ühisturule väiksemaks kui Eestis. Ainult Sloveenias ning Tšehhi ja Poola mõnes regioonis ulatub see üle 500 euro.
Bertelsmanni fondi analüütik Ponattu ja Giordano Mion Sussexi ülikoolist vaatlesid rohkem kui 250 Euroopa regiooni, analüüsides ühisturu mõju nende sisemajanduse kogutoodangule.
Euroopa Majanduspiikond (EEA) hõlmab 28 Euroopa Liidu liikmesriiki ning lisaks Islandi, Norrat, Liechtensteini ja ühisturus osaleb ka Šveits.
Toimetaja: Mait Ots