Eesti riik kaotab Hiina veebipoodide hinnaskeemitamise tõttu sadu miljoneid ({{commentsTotal}})

Pakid Eesti Posti sorteerimiskeskuses.
Pakid Eesti Posti sorteerimiskeskuses. Autor/allikas: Siim Lõvi/ERR

Eesti riik jääb aastas ilma hinnanguliselt mitmesajast miljonist eurost maksurahast, kuna Hiina veebipoed märgivad siia saadetud kauba saatelehele reaalsest hinnast märksa väiksema summa või vormistavad selle üldse kingitusena. E-kaubandusega tegelevad ettevõtted peavad seda suureks probleemiks, rahandusministeerium aga loodab leevendust 2021. aastal Euroopa Liidus jõustuvatest käibemaksumuudatustest.

ERR vestles mitme veebikaubandust hästi tundva ettevõtjaga ning kõik nad tõid suure probleemina välja ebaausa konkurentsi, mida kolmandate riikide veebipoed siinsel turul tekitavad.

Kui Eesti inimene tellib siia kaupa Euroopa Liidu välisest riigist, siis alla 22 eurot maksva saadetise saab kätte maksuvabalt. Kui aga postipakk on vormistatud kingitusena, ei pea käibemaksu tasuma alla 45-eurose väärtuse korral. Tollimaksust pääseb, kui pakk maksab alla 150 euro, olgu siis tegu internetipoest ostetud või kingitusena saadud saadetisega. Paraku ei peegelda kauba saatelehed sageli selle eest makstud tegelikku hinda.

Eestis 2015. aastal tegevuse lõpetanud Anttila postimüügikaubamaja tegevjuhina töötanud ettevõtja Tauno Tuula ütles ERR-ile, et Hiina veebikaubamajadest, näiteks AliExpressist tellimisel tehtavat hinnapettust on täis kogu Eesti. Nimelt pannakse tellitud kauba saatelehele selle tegelikust maksumusest märksa väiksem hind, et kauba saaja saaks selle pealt maksude maksmisest kõrvale hiilida või peaks neid vähem maksma.

"Kui juriidiline isik harrastab Eesti turul kauba müüki, on see jaemüük, aga sellest pole riik aru saanud," tõdes Tuula. "Riik käsitleb neid kõiki nagu eraisikute pakke, nagu Hiina vanaema kootud kampsuneid, mida nad sealt meile saadavad."

Tuula hinnangul ei ole maksuamet üritanudki probleemi lahendada, ehkki tegu on otsese jaekaupmeeste mõnitamisega ja probleem on ülisuur.

"Mina väidan, et Eesti jätab selle käibe pealt võtmata kuskil 300-500 miljonit eurot makse aastas. Alustame Hiina kaubast: paljudel elektroonikakaupadel on Euroopa Liidus kaitsetollid, siis tollimaks, elektroonikaromu maks, pakendimaks ja kõige lõpuks transpordi ja kogu summa pealt käibemaks," loetles ta.

Anttila analüüsis Tuula sõnul juba 2014. aastal, et Hiina veebikaubamajade käive oli umbes kaks miljardit eurot aastas ning üksi sellelt tulnuks maksta 400 miljonit eurot makse. Seega oli probleem terav juba viis aastat tagasi, kuid Hiinast kaupade tellimine on aasta-aastalt kasvanud.

Tuula sõnul on ebaõiglane, et väljastpoolt EL-i tulnud alla 22-eurose väärtusega postisaadetised saab kätte maksuvabalt, sest Eesti kaupmeestel ju selliseid maksuvabastusi pole.

Ta märkis, et on ka viisakaid ja ausalt tegutsevaid veebis kaupu müüvaid firmasid, kuid need on Euroopa ettevõtted, kes ei ole registreeritud tolliparadiisidesse. Kolmandate riikide ja tolliparadiisidesse registreeritud ettevõtjate puhul on aga skeemitamine tavapärane.

Hansaposti Eesti filiaali juht Taavi Rajur peab niisugust skeemitamist samuti suureks probleemiks.

"Eraisik ostab Hiinast kaupa ja arve peal näidatakse palju madalamat hinda kui asi tegelikult väärt on ning tasutakse palju väiksemad maksud riigile - käibemaks ja vahel ka tollimaks," kirjeldas ta.

Rajur ütles, et nii teevad päris suured ja tuntud Hiina poed ning ta on ise äinud vähendatud numbritega arveid, kus näiteks iPhone'i hinnaks on märgitud sada eurot.

"Saame ju aru, et see ei saa olla tõsi. Ostu hetkel maksab see rohkem, aga kauba saabudes näidatakse seda odavamana," rääkis ta. "Kindlasti on see ebaaus konkurents, kui meie tasume kõik maksud, aga Hiinast ostes neid ei tasuta."

E-kaubanduse liit ootab riigilt jõulisemat käitumist

Eesti e-kaubanduse liidu juht Tõnu Väät nimetas probleemi samuti tõsiseks, tuues välja, et lisaks pakkidele väiksema hinna märkimisele vormistatakse neist osa ka kingitusena.

Ta rääkis, kuidas ühel nende liidu seminaril käis hiljuti esinemas AliExpressi omanikfirma Alibaba esindaja, kelle sõnul on nende kaubamaja paremate päevade müügikäive kaks Eesti SKP-d. Seetõttu pidas ta realistlikuks ka Tauno Tuula hinnangut, et Eesti riigil jääb Hiina veebipoodide skeemitamise tõttu saamata mitusada miljonit eurot maksuraha aastas.

"Keegi ei oska täpset summat öelda, kuna seda kõike ei deklareerita. Teame suuremate kullerfirmade info kaudu, et umbes 45 protsenti pakkidest tuuakse üle piiri sisse - peaaegu pool e-kaubast ostetakse piiriüleselt. Kui palju Hiinast, see number on spekulatsioon, kuid kindlasti on need sajad miljonid eurod, mis riigil selle tõttu saamata jääb," sõnas ta. "Pigem on see number suurem kui väiksem."

Väädi hinnangul on tegu ebaausa konkurentsiga ning riik võiks selles osas jõulisemaid samme astuda. Tema sõnul on e-kaubanduse liit selle infoga ka ministeeriumi ja isegi Brüsselisse pöördunud ja ilmselgelt ei saa see ka riigijuhtidele võõras teema olla.

Nii Rajur kui Väät tõdesid, et see ei ole probleem ainult Eestis, vaid terves Euroopa Liidus. Väät märkis, et Hiina turg on Euroopale suletud, aga hiinlased saavad Euroopas hangetel osaleda ja sadamaid kokku osta, lisaks doteerib Hiina riik oma ettevõtteid.

"Euroopa Liidus puuduvad sellised mehhanismid ja Eesti ettevõtetel on väga raske konkureerida," nentis ta.

Väädi hinnangul loksub see teema aastatega paika, iseaasi, kas kahe, viie, kümne või enama aastaga, kuid kunagi kindlasti.

Maksu- ja tolliameti pressiesindaja Kaia-Liisa Tabri ütles, et mõnede e-kaubamajade käitumine, kus Hiinast tellitud kauba väärtust näidatakse saatedokumendil madalamana, on tollile teada.

"Seetõttu kontrollime riskijuhtimise alusel ka saadetiste väärtusi," vastas ta küsimusele, kuidas amet sellise skeemitamise vastu võitleb.

Rahandusministeerium: muudatused tulevad 2021. aastal

Rahandusministeeriumi peaspetsialist Siiri Suutre ütles, et probleemile on mõeldud Euroopa Liidu tasandil ning 2017. aasta detsembris võeti Eesti kui eesistujamaa juhtimisel vastu käibemaksudirektiivi muudatused, mis puudutavad e-kaubanduse valdkonda.

"Muudatused jõustuvad 2021. aasta algusest ning liikmesriigid, sealhulgas Eesti, töötavad praegu välja oma seadusemuudatusi, millega EL-i õigusakti siseriiklikult alates 2021. aastast rakendada," lisas ta.

Käibemaksudirektiivi niinimetatud e-kaubanduse paketi üks osa on see, et Euroopa Liidust väljastpoolt, näiteks AliExpressi kaudu tellitud alla 150 eurot maksvate kaupade puhul pannakse käibemaksukohustus nende kaupade müüjat vahendavale veebiplatvormile.

"Veebiplatvormil peab müüma tellija asukohariigi käibemaksumääraga maksustatud kaupa ning selle käibemaksusumma peab tellija asukohariigile kandma veebiplatvorm, mitte tegelik müüja," kirjeldas Suutre tulevast muudatust.

Lisaks peaks see tõkestama ka paki saatelehele vale hinna märkimist: nimelt seatakse veebiplatvormide kogutavatele ja säilitatavatele andmetele nõuded, mille kohaselt peavad platvormid oma ärimudeli üles ehitama selliselt, et neile oleks teada kauba tegelik müügihind ehk see, millega tellija on ostukorvis nõustunud, et sellelt korrektselt käibemaksu arvestada.

"Sellega peaks oluliselt paranema pakile vale hinna panemise probleem, sest infot saadetise väärtuse kohta hakatakse koguma tehingu mõistes kolmandalt osapoolelt ja samalt isikult oodatakse ka käibemaksu tasumist," selgitas rahandusministeeriumi esindaja.

Selleks, et kõnealused veebiplatvormid ei peaks igas EL-i liikmesriigis eraldi käibemaksukohustuslaseks registreeruma, on neil võimalik Euroopa Liidus asuva esindaja vahendusel registreeruda käibemaksukohustuslaseks vaid ühes EL-iliikmesriigis ning selle riigi kaudu deklareerida ja tasuda käibemaksu kõigis sellistes EL-i riikides, kuhu veebiplatvormi vahendusel tarbijad kaupu on tellinud.

Toimetaja: Karin Koppel



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: