Analüütikud seostavad hinnatõusu kuuma suve, koolivaheaja ja biokütusega
Analüütikud toovad kiire hinnatõusu põhjustena muu hulgas välja mulluse põuase suve, mis tingis köögiviljade kehva saagikuse, aprillis olnud koolivaheaja, mis andis tõuke lennupiletite hinnakasvule, ning kohustusliku bioelemendi lisandumise mootorikütustele.
LHV majandusanalüütik Kristo Aab ütles ERR-ile, et inflatsioon oli aprillis veidi kiirem kui oodatud. Toiduainete hinnatõus on aasta algusest kiirenenud ning seda veab värskete köögiviljade kallinemine.
"Möödunud aasta oli põllumajanduses saagikuse poolest keskmisest kehvem ning kiiresti kasvavad tööjõukulud on samuti köögiviljade omahinda kergitanud," tõdes ta.
Aab lisas, et samas on aastavõrdluses üsna stabiilsena püsinud nafta hind aidanud kontrolli all hoida energia kallinemist. Kui möödunud aasta lõpus ulatus eluasemele tehtavate kulutuste kasv energia hinnatõusu toel aastavõrdluses üheksa protsendini, siis viimastel kuudel on see olnud peaaegu poole aeglasem.
"Transpordile tehtavad kulutused suisa odavnesid aasta alguses, kuid kasvasid aprillis taas euro odavnemise tõttu dollari suhtes ning kohustusliku bioelemendi lisandumise tõttu mootorikütustes. Viimane on ka peamine põhjus miks inflatsioon kuises võrdluses aprillis nõnda kiire oli. Aasta kokkuvõttes peaks inflatsioon jääma siiski madalamaks kui möödunud aastal," sõnas LHV analüütik.
Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Kristjan Pungas tõi välja, et aasta alguse inflatsiooni iseloomustab üsna suur kõikumine: veebruaris langes see kahe protsendini, kuid aprillis kiirenes üle kolme protsendi, põhjuseks energia ja transporditeenuste kallinemine.
"Nafta hinnad on viimastel kuudel püsinud tõusutrendil geopoliitiliste pingete ning tootmiskärbete mõjul, millele lisandusid Ameerika Ühendriikide karmistunud sanktsioonid Iraani nafta eksportimisele. Lisaks on euro kurss nõrgenenud euroala kasvuväljavaadete halvenemise ja intressitõstmise edasilükkumise tõttu," loetles Pungas.
Transporditeenuste hindu mõjutab märgatavalt lennupiletite hindade suur kõikumine, mis oli Pungase sõnul tingitud koolivaheajast. Aprillis olid lennupiletid ligikaudu 30 protsenti kallimad kui aasta tagasi ja seetõttu kiirenes teenuste hinnatõus 4,6 protsendini.
Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik tõi toiduainete hinnatõusust rääkides välja samuti eelmise aasta põuase suve, kuid lisas, et enamiku köögiviljade, näiteks kartuli kilohinda mõõdetakse sentides ja seetõttu tunduvad hinnamuutused protsentidesse arvestatuna suured.
"Aasta tagasi langes kartulite hind 17 protsenti, sellel aastal ulatus hinnatõus aga 48 protsendini," märkis ta.
Elmiku sõnul panustasid eluasemekulude tõusu elektri-, kütte- ja üürihinna tõus. Hinnaindeksit kergitas ka meelelahutuse ja vaba ajaga seotud teenuste hinnatõus. Selle taga on ühelt poolt tugev nõudlus ja teiselt poolt kulude, eelkõige tööjõukulude, kiire kasv.
Swedbank prognoosib, et sellel aastal ulatub tarbijahindade kasv 2,4 protsendini. Hinnatõus on eelmisest aastast märksa tagasihoidlikum, sest energia hinnad prognoosi järgi oluliselt ei muutu ja alkoholi aktsiisimaksud ei tõuse.
"Palgatöötajate elatustase jätkuvalt tõuseb, kuna keskmine netopalk tõuseb hindadest oluliselt kiiremini. Swedbanki prognoosi järgi kasvab keskmine netopalk sel aastal 5,3 protsenti. Tarbimist toetab ka pensionide ja teiste sotsiaaltoetuste tõus," sõnas Elmik.
Toimetaja: Karin Koppel