Siseminister Mart Helme ütles neljapäeval valitsuse pressikonverentsil, et Eesti peaks ootama Venemaaga sõlmitud piirilepingu ratifitseerimisega, kuni Moskva nõustub tunnistama Tartu rahulepingut ning võrdles samas Petserimaa kaotust Krimmi annekteerimisega.

"Ma pean väga keeruliseks piirililepingu ratifitseerimist sellisel kujul, kui Tartu rahulepingu ja kahepoolsete suhete reguleerimise osas ei toimu positiivseid muudatusi," rõhutas Helme.

EKRE esimees meenutas ka, et 5,2 protsenti Tartu rahu järgsest Eesti territooriumist on endiselt Venemaa kontrolli all ja võrdles seda olukorraga, kus Venemaa toetusel on Ukraina ja Gruusia küljest osa nende territooriumist eraldatud.

Ratas ütles koalitsioonipartneri hinnangut kommenteerides, et Eesti peab arvestama tänast reaalset situatsiooni. "Me läheme nüüd jälle meie ajalukku ja läheme sellesse preambulisse, mis on tegelikult ühel hetkel tekitanud selle, et piirileppega ei olnud võimalik edasi minna. Me peame loomulikult austama Tartu tahu, aga me peame lähtuma ka reaalsest situatsioonist, mis meil 2019. aastal on," rääkis ta.

Ratase sõnul ei saa praegu piirikõnelustes edasiminekust rääkida. "Piirileppega saab edasi minna ainult siis, kui mõlemad riigid soovivad edasi minna. Eesti on edasi soovinud minna piirileppega mitmes riigikogu koosseisus. Praeguses koalitsioonis ollakse küll piirileppe osas erinevatel seisukohtadel. Kui see võimalus reaalselt lauale tuleb, seda soovib ka Vene Föderatsioon, siis ma usun, et Eesti on valmis seda kindlasti arutama," märkis ta.

Ratase hinnangul on praegu oluline pigem see, et Eesti suudaks idapiiri valmis ehitada.

"Minu arvamus on see, et kui me räägime kontrolljoonest, siis on olulisem see, et me suudaksime piiri ühel hetkel välja ehitada. Eesti on tegelikult piiri ehitusega kolmikpiiripunktist (koht Võrumaal, kus saavad kokku Eesti, Läti ja Vene piir – toim.) põhja suunas alustanud," lausus ta.