"Mul on ettepanek: pöördume parem tagasi 1721. aastal sõlmitud Uusikaupunki rahu juurde," märkis Žirinovski oma sotsiaalmeediapostituses. 

Žirinovski meenutas, et Uusikaupunki lepinguga loovutas Rootsi Venemaale osad oma territooriumid, sealhulgas ka alad, mida praegu nimetatakse Eestiks.

Riigikogu esimees Henn Põlluaas kirjutas sel nädalal Facebookis, et Venemaa on annekteerinud umbes viis protsenti Tartu rahu järgsest Eesti alast. Põlluaas võttis territoriaalsed nõudmised Venemaale jutuks pärast Vene välisministeeriumi teise Euroopa osakonna direktori Sergei Beljajevi avaldust Tartu rahulepingu kehtetuse kohta.

"Venemaa seadis järjekordselt Eesti õigusliku järjepidevuse kahtluse alla kui kuulutas Vene välisministeeriumi teise Euroopa osakonna direktor Sergei Beljajev suu läbi, et Tartu Rahuleping on kehtetu (Ria Novost 18.11.2019)," kirjutas Põlluaas Facebookis.

"Tartu rahulepingu mittetunnistamine tähendab sisuliselt Eesti Vabariigi mittetunnistamist. See on meie riigi sünnitunnistus ja omariikluse üks oluliseim alus. Sama arrogantne oli nõue, et piirilepinguga edasiminemiseks peab Eesti loobuma territoriaalsetest nõuetest Venemaa vastu. Eestil ei ole mingeid territoriaalseid nõudeid Venemaa vastu. Me ei taha mitte ühtegi ruutmeetrit Venemaa territooriumist. Me tahame vaid enda oma tagasi," märkis ta.

"Venemaa on annekteerinud ca viis protsenti Eesti territooriumist. Seega on de facto hoopis Venemaal rahvusvahelist õigust rikkuvad ebaseaduslikud nõuded Eesti vastu. Eesti alade annekteerimine ei erine mitte millegagi Krimmi okupeerimisest ja annekteerimisest. Üks toimus lihtsalt mitukümmend aastat varem," kirjutas ta.

"Eesti-Vene riigipiir on paika pandud Tartu rahulepinguga, mis on tänagi ÜRO kehtivate rahvusvaheliste lepingute registris. Kõik riigid taastunnustasid Eestit just nendes piirides. Piirilepinguga edasiminek saab tähendada ainult Tartu Rahu ja sellega määratud piiri tunnustamist ja taastamist Venemaa poolt," võtab Põlluaas oma seisukoha kokku.

Ka Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov kommenteeris Põlluaasa avaldust ja märkis, et see Venemaale täiesti vastuvõetamatu.

Uusikaupunki rahu sõlmiti Rootsi ja Venemaa keisririigi vahel 1721. aasta 10. septembril Uusikaupunki linnas Edela-Soomes ning see lõpetas Rootsi ja Venemaa keisririigi vahelise Põhjasõja.

Rahulepingu järgi sai Venemaa keisririik Rootsilt Liivimaa, Eestimaa, Ingerimaa ja osa Laadoga järvest läänes asuvast Karjala maakitsusest koos ja Viiburi lääni osadega ning linnad Riia, Dünamünde, Pärnu, Tallinna, Tartu, Narva, Viiburi, Käkisalmi ja muude eelpool nimetatud provintside linnade, kindluste, sadamate, asulate, distriktide, randadega.

Rootsi sai Venemaa keisririigilt lepinguga täiendava kompensatsioonina kaks miljonit riigitaalrit ning tagasi sõjas hõivatud Soome ala.

Samas sai Rootsi rahulepingu järgi õiguse Baltimaadest iga aastal tollimaksuvabalt välja vedada vilja 50 000 rubla eest.

Uusikaupunki rahuläbirääkimiste sekretäriks oli Eestimaa ja Tallinna piiskopi Johann Jacob Pfeiffi pojapoeg Johan Jakob Pfeiff (1686–1740).

Tartu rahuleping on 1920. aasta 2. veebruaril Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel Tartus sõlmitud rahvusvaheline leping, millega lõpetati Vabadussõda, määrati Eesti idapiir ning Nõukogude Venemaa tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust.

Rahulepingu alusel tunnustas Venemaa ilmtingimata Eesti riigi rippumatust ja iseseisvust, loobudes vabatahtlikult ning igaveseks ajaks kõigist suveräänõigustest, mis olid Venemaal olnud maksvad Eesti rahva ja maa kohta riigiõiguslise korra, kui ka rahvusvaheliste lepingute põhjal, mis nüüd siin tähendatud mõttes edaspidisteks aegadeks maksvuse kaotavad.