"Nii nagu Jaapan on kannatlikult valmis ootama Kuriili saarte (küsimuse) lahenemist jumal teab missuguses tulevikus, nii ka meie oleme valmis kannatlikult ootama, et me selle küsimuse saaksime mõlemaid pooli rahuldavalt ja juriidiliselt korrektselt rahvusvahelise õiguse kohaselt lahendada. Praegu see ei ole juriidiliselt korrektne ja rahvusvahelise õiguse kohane lahendus," ütles Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esimees Helme neljapäeval valitsuse pressikonverentsil.

Helme sõnul ei ole ei Eesti ega Venemaa "suutnud ega jõudnud ega tahtnud" 2005. aastal sõlmitud piirilepingut poliitilistel põhjustel ratifitseerida.

"Eesti soov ja nõudmine on olnud järjekindlalt, et Vene Föderatsioon tunnustaks Tartu rahulepingut Eesti Vabariigi sünnidokumendina, sünnitunnistusena nagu Lennart Meri seda väljendas. Vene Föderatsioon on seda keeldunud tegemast. Meie erakond ja ka Isamaa erakond on seda meelt, et me ikkagi Vene Föderatsioonilt seda kinnitust ootaksime," rääkis Helme.

"Ma pean väga keeruliseks piirililepingu ratifitseerimist sellisel kujul, kui Tartu rahulepingu ja kahepoolsete suhete reguleerimise osas ei toimu positiivseid muudatusi," rõhutas Helme.

EKRE esimees meenutas ka, et 5,2 protsenti Tartu rahu järgsest Eesti territooriumist on endiselt Venemaa kontrolli all ja võrdles seda olukorraga, kus Venemaa toetusel on Ukraina ja Gruusia küljest osa nende territooriumist eraldatud.

"Me muide seostame Krimmi annekteerimist ja seda, mis toimub Ida-Ukrainas, seda, mis on toimunud Abhaasias ja Lõuna-Osseetias ka Eesti territooriumiga, mis on jätkuvalt - 5,2 protsenti Tartu rahu järgsest territooriumist - aga Venemaa kontrolli all. Kui me muretseme Krimmi pärast, siis muretseme ka selle pärast, et 5,2 protsenti Eesti territoorimist on endiselt Venemaa Föderatsiooni kontrolli all ja Venemaa Föderatsioon ei taha seda meile tagastada, ei taha meile maksta selle eest kompensatsioone, ei taha isegi sel teemal läbirääkimisi pidada," rääkis Helme.

"Nii, et kui me muretseme Lõuna-Osseetia ja Krimmi pärast, siis muretseme ka oma territooriumi pärast. Siis me oleme ilma topeltstandarditeta. Aga kui me ainult Krimmi pärast muretseme, siis me oleme selgelt topelstandarditega," leidis ta.

"Loomulikult me ei hakka Venemaaga Petserimaa ja Narva jõe taguste alade pärast sõdima. Ja ma arvan, et ka Venemaa ei kuuluta meile sellepärast sõda," lisas siseminister.