Jaak Madison (EKRE)

EKRE esindaja Jaak Madison tõdes, et Le Peni puhul on probleemiks tema sügav sümpaatia Venemaa vastu, kuid see on olnud paljudel Euroopa poliitikutel.

"Meie vaatame ühisosa poole. Parem on olla laua taga, kui menüüs," lausus Madison. "Töötame selle nimel, et Eesti julgeolekuhuvid oleksid kõik kaitstud. Le Pen on hetkel üks Prantsusmaa populaarsemaid poliitikuid ja me peame arvestama reaalsusega. Kogu see hala visiidi ümber on silmakirjalik ja kahepalgeline."

Madisoni sõnul pole teiste erakondade poliitikutel õige tulla lugema EKRE-le moraali, et nad peavad läbirääkimisi nendega, kellega Eesti välispoliitilised vaated ei kattu.

Eesti-Vene piirilepingu kohta lausus Madison: "Võime rahulikult piirilepingu külmutada, ei juhtu mitte midagi. Valitsuses pole ka konsensust, et minna selle piirilepingu ratifitseerimisega edasi."

Jüri Luik (Isamaa)

Isamaasse kuuluv kaitseminister Jüri Luik sõnas, et Le Peni visiit Eestisse oli erakordselt kahetsusväärne ja kurb ning just seetõttu, et et valitsuse liikmed ta võtsid vastu. Ta lisas, et tal on raske minna ministrina tervitama Tapale saabuvat Prantsusmaa kontingenti.

"Mainekahju on olemas. Aga on oluline on, et ministrid ütlevad välja oma seisukoha," rääkis Luik debatil.

Luik puudutas veel mitmeid teemasid, sealhulgas piirilepingut Eesti ja Venemaa vahel. "Täna on selge, et Venemaa arvestab ainult jõudu, teemaks on see, et Euroopa Liit peab õppima, kuidas jõudu näidata." Ta märkis, et Eestil pole ametlikult Venemaale territoriaalseid pretensioone, kuid piirileppe osas on praegu poliitiliselt ebamäärane seis.  

EKRE esimehe Mart Helme kriitikaga ERR-i rahvusringhäälingu USA korrespondendi Maria-Ann Rohemaa ütles Luik: "Maria-Ann Rohemaa teeb oma tööd laitmatult ja objektiivselt."

Taavi Rõivas (Reformierakond)

Reformierakonda kuuluva ekspeaminister Taavi Rõivase sõnul pole kahtlust, et Marine Le Pen on kremlimeelne ja kehastab kõike seda, mis Euroopat lõhub.

"Enamik temasuguseid poliitikuid võib vaid unistada sellisest vastuvõtust, mis temal Eestis osaks sai. Peaminister Jüri Ratase puhul oli viga võtta äärmuslased valitsusse," ütles Rõivas.

Venemaad nimetas Rõivas agressoriks. "Euroopa peab suhetes Venemaaga hoidma ühte joont. Eesti poliitikas on tekkimas kõlava häälega need jõud, kes saadavad põrgusse selle põhimõtte /.../ Eesti jaoks on Venemaa oht väga akuutne, aga kaugemal asuvatele riikidele tuleb seda selgitada."

Hirmud, et Euroopa Liit muutub liitriigiks on Rõivase hinnangul asjatud. "Ühtsus peab olema tagatud ja Euroopa Parlamenti ei tohiks saata neid jõude, kes seda lõhuvad."

Enn Eesmaa (Keskerakond)

Väliskomisjoni esimees, Keskerakonna liige Enn Eesmaa tunnistas debatil: "Minu jaoks oli probleem, et valitsuse liikmed võtsid Le Peni vastu. Riigikogu liikmetel suuremad vabadused, kui ministritel. Kohtumine riigikogus polnud kindlasti kõige õigem tegu."

Piirilepingu kohta sõnas Eesmaa, et tänapäeva maailmas on võimalik territoriaalseid nõudmisi lahendada, kui mõlemad osapooled on sellega nõus.

Euroopa Liidust laiemalt rääkides tähendas Eesmaa, et liit peab tagama kõikide liikmesriikide võrdsuse. "Euroopa Parlamendis võiks olla ka teine koda, kus kehtis põhimõte- üks riik, üks hääl."

Põgenikeprobleemi kohta tähendas Eesmaa, et Eesti peaks panustama kliimaprojektidesse, et Aafrikas probleemsetes paikades oleks inimestel vett. "Euroopa Liit pole kõikides asjades õnnestunud ja tuleb teha tagantjärele parandustöid," nentis Eesmaa.

Sven Mikser (Sotsiaaldemokraatlik Erakond)

Endine välisminister, Sven Mikser nentis Le Peni visiiti kommenteerides: "See oli väike tõrvatilk, mis sai kallatud ämbrina Eesti maine meepotti. Eesti julgeolekuhuvid on saanud kahjustada, valitsuse osapooled toetavad jõude, kes tahavad kaotada ühtsust, mis on Euroopa Liidul Venemaa suunal. Idufirmade paradiis on muutunud paremäärmuslaste pesaks."

Venemaa president Vladimir Putinile tuleb Mikseri sõnul Euroopas üksmeelselt vastu seista. "Koostöö annab jõudu juurde neile, kes tahavad sellele vastu seista."

Le Peni Eestis võõrustamine oli Mikseri sõnul tegevus, mis on Eesti julgeolekuga vastuolus. "Ja selles segases ja kummalises olukorras pole peaministrit näha. EKRE juht Mart Helme tahab tagasi Tartu rahu järgseid piire, Isamaa on kapituleerunud, sellised sammud on Eesti huve kahjustanud," rääkis Mikser.

Ta nentis: "Piisab ühest liikmesriigist, kes võib Euroopa Liidu ühtsuse lõhkuda.

Peep Mardiste (Erakond Eestimaa Rohelised) 

Erakonda Eestimaa Rohelised väitlusel esindanud Peep Mardiste lausus: "Paari kuuga on õnnestunud Eesti maine, kui tolerantsest riigist hävitada ja investorid võivad investeeringutest loobuda. Miks ma peaks oma töötajad siia veidrasse riiki tooma?"

Euroopa Liit peab tema sõnul suhtlema Venemaaga ühel häälel ning sanktsioonid peavad püsima. "See on tähtis. Meil on vaja tugevat Euroopa Liitu, et globaalses mastaabis kaasa rääkida."

Mardiste märkis veel, et Euroopa välisteenistus peaks konfliktide lahendamisel rohkem tegev olema.

Margus Tsahkna (Eesti 200)

Erakonda Eesti 200 esindanud Margus Tsahkna sõnul on Le Peni taust teada. "On selge, et ta on Venemaa poolt rahastatud. Nüüd saab EKRE-l oleme Vene kapitaliga seos pärast Euroopa Parlamendi valimisi. Mida me ütleme oma liitlastele?," rääkis Tsahkna.

Ta jätkas: "On suur unistus, mida Putn ootab ja Le Pen tahab teha - võtta lahti Euroopa Liidu aluslepingud ja siis liit lakkab olemast."

Lauri Tõnspoeg (Elurikkuse Erakond)

Elurikkuse Erakonda kuuluv Lauri Tõnspoeg märkis, et vaenlased tasub hoida endale lähedal ning meenutas, et Euroopa pole kunagi ühtne olnud. Venemaaga suhtlemise kohta märkis ta: "Kõik reeglid on täis erandid. Soome on sõdinud Venemaa vastu ja saanud erandeid. Soomlased saavad venelastega läbi."